Koolitoitu nautisid lapsevanemad kodu- ja koolipäeval
Lapsevanemad said koolilõunate kohta teada üleriigilisel Kodu ja Kooli päeval. Kerava koolide toidukorrad planeeritakse kliendikeskselt, võttes arvesse toitumissoovitusi.
Lapsevanematel oli võimalus koolitoitu maitsta, kui Kerava linna toitlustusteenus pakkus neile 25. septembril, üleriigilisel kodu ja kooli päeval, koolilõunat. Lõuna ajal said lapsevanemad teada, milline on tänapäeva koolitoit. Toitlustusteenuse töötajad rääkisid lapsevanematele toiduharidusest ja positiivse toidujutu olulisusest.
Lõunaks pakuti hakklihast kala- ja läätsesagnette'i. Söögilaudade taga meenutati lapsepõlve koolitoite. Palju on muutunud ja näiteks kummist kartuleid, mida paljud mäletavad, pole enam saadaval.
„Päev oli väga edukas. Vanemad on olnud õnnelikud, et nad said koolipäeva jälgida ja lastega koos süüa,“ ütleb Savio kooli toitlustusjuht Ronja Tompuri.
Vanemad kiitsid toitu, öeldes, et see oli tõesti maitsev.
„Nüüd ei pea te lihtsalt uskuma seda, mida põhikooliõpilane koolitoidu halva olemise kohta räägib,“ võttis üks lapsevanem asja kokku.
Lõunaks pakuti hakklihalasanjet ja läätselasanjet.
Õpilased kaasati menüüde planeerimisse
Koolimenüüd on aja jooksul mitmel moel muutunud. Näiteks ei pakuta Kerava koolides enam üldse maksaroogasid ega heeringasteiki.
„Täisteraliha on vähem saadaval. Juba mitu aastat on õpilastel olnud võimalik valida ka taimetoitlane variant ning koostisosade valimisel püüame valida keskkonnasõbralikumaid variante, näiteks riisi asemel kartulit,“ ütleb teenuste disainer Marja-Leena Hellgren.
Toorainete valik on laiem kui kunagi varem. Tänapäeval saab koolilõunates kasutada näiteks taimset valku sisaldavaid või kaerapõhiseid tooteid.
Retsepte on alati välja töötatud kliendikeskselt, õpilaste soove kuulates. Igas Kerava üldhariduskoolis on õpilastest koosnev toidužürii, kes annab tagasisidet ning arutab koolitoitu õpetajate ja toitlustuspersonaliga. Koolid korraldavad regulaarselt toiduküsitlusi ja toiduga seotud teemanädalaid.
Eesmärk on valmistada koolitoitu, mis on õpilastele nauditav ja maitsev, kuigi Hellgreni sõnul ei saa kõiki soove alati täita.
„Näiteks on küsitud sushit, aga me pole seda veel menüüsse lisada saanud.“
Lisaks õpilaste soovidele juhinduvad retseptide koostamisel riiklikud toitumissoovitused.
Toiduharidus on koostöö
Söögikorrad on koolipäeva oluline osa nii vaba aja veetmise kui ka hariduse seisukohast. Koolis nauditavad toidukorrad toetavad õpilaste kasvu ja heaolu. Söögikordade ajal harjutavad õpilased mitte ainult lauakombeid, vaid kujundavad ka positiivse suhtumise söömisse ja erinevatesse toitudesse.
Keravas viivad toidukasvatust ellu kooli töötajad ja linna toitlustusteenistus koos õpilaste eestkostjatega, kellel on toidukasvatuses oluline roll.
„Täiskasvanute positiivne suhtumine ja toidust rääkimine on väga oluline, sest lapsed kuulavad tähelepanelikult, mida täiskasvanud räägivad, ja kopeerivad seda kergesti. Näiteks vana legend kummikartulitest elab edasi seni, kuni täiskasvanud neist räägivad,“ kirjeldab teenindusekspert Tanja Sokuri.
Kooli- ja lasteaia toitlustamise kohta leiab infot ja nõuandeid Ruuku Toidukasvatuse Ühingu veebilehelt. Samuti saab veebilehel osaleda kooli- ja lasteaia toitlustamise teemalisel arutelul.
Linna toitlustusteenuse töötajad osalesid Kooli ja Kodu päeval õhtusöögilaua aruteludes.
„See oli tõesti tore päev ja tore oli laste vanemaid näha,“ naeratab Päivölänlaakso kooli toitlustusjuht Rose Toivonen.