Ehituskontroll

Ehitusjärelevalve amet tuletab meelde, et osa ehitusseaduse üleminekusätteid jõustuvad 1. jaanuaril 2026.

Võib-olla kõige olulisem muudatus on nõue, et ehitusloa taotlusele tuleb lisada andmemudel või muul masinloetaval kujul olev dokument. 

Teabemudel (Soome tsiviilseadustiku § 60).

Hoone infomudeli plaan viitab kogu hoone kohta käivale teabele masinloetavas ja koostalitlusvõimelises andmestruktuuris, mis sisaldab hoone asukohta, geomeetriat ja kuju kolmemõõtmelise mudelina, samuti teavet hoone kohta.

Infomudelite sisu, esitusviisi ja vormingut reguleerib Keskkonnaministeeriumi määrus ehitusplaanide mudelite sisu ja ametlike ülevaadete kohta.

BIM-plaanid esitatakse ehitusjärelevalveametile kaks korda – loa taotlemisel ja hoone valmimisel. Projekteerija vastutab enne BIM-i ehitusjärelevalveametile saatmist selle täpsuse ja nõuetele vastavuse kontrollimise eest.

Masinloetavas vormingus plaan (Soome maakasutusseaduse § 60).

Kui projekti ei kavandata modelleerimise abil ja plaanimudelit ei ole võimalik taotlusele lisada, tuleb plaanid esitada masinloetavas vormingus. Praktikas tähendab see, et plaanid esitatakse PDF-vormingus ja loataotluse andmemudelist automaatselt kogutud teave (hoone põhiandmed) sisestatakse taotlusse käsitsi. 2026. aasta alguses uuendatakse elektroonilises teenindussüsteemis ehituslubade taotluste tüüpe ja need lisavad hoone põhiandmete jaoks rohkem andmevälju.

Hoone põhiandmed koosnevad hooneinfost ja määruse lisades sätestatud andmetest. Uute registreeritavate andmete hulka kuuluvad näiteks sissepääsu asukoha koordinaadid, liftiinfo, koosolekuruumis viibivate inimeste arv, ligipääsetavuse info jne.

Keraval kasutatakse lupapiste.fi teenust, kus infomudeli ja masinloetava failiga seotud teave edastatakse osaliselt automaatselt ja osaliselt sisestatakse käsitsi. Täpsemad juhised leiate lupapiste.fi teenuse juhendist.

Samuti võtab Kerava aasta alguses kasutusele ehituslubade kaartide edastamise andmemudelina, kui klient seda soovib.

Süsiniku jalajälg ja süsiniku käejälg (Keskkonnakaitseseaduse §-d 38 ja 38a).

Ehitusprojekti läbiviija peab tagama, et uus hoone projekteeritakse ja ehitatakse vähese süsinikuheitega viisil, mis vastab selle kavandatud kasutusele. Hoone ja ehitusplatsi süsiniku jalajälg ja süsiniku käejälg tuleb esitada § 122 kohaselt lõppkontrolliks koostatavas kliimaaruandes järgmiste uute hoonete puhul:

1. Ridaelamu.
2. Kortermaja.
3. Büroohoone ja tervisekeskus.
4. Ärihoone, kaubamaja, kaubanduskeskus, kauplusehoone, kaupluse hall, teater, ooperi-, kontserdi- ja kongressikeskus, kino, raamatukogu, arhiiv, muuseum, kunstigalerii ja näitusesaal.
5. Majutushoone, hotell, ühiselamu, teenindushoone, vanadekodu ja hooldekodu.
6. Haridushoone ja lasteaed.
7. Spordihall.
8. Haigla.
9. Üle 1000 ruutmeetri köetava netopinnaga laohoone, transpordihoone, bassein ja uisuväljak.

Kliimaaruande koostamise kohustus ei kehti remondi- ja ümberehitustööde, põrandapinna suurendamise ega hoone laiendamise kohta. Süsiniku jalajälje ja süsiniku käejälje hindamine peab hõlmama hoone elutsüklit. Hindamisel tuleb kasutada hoone vähese süsinikuheite hindamismeetodit ja riikliku heitkoguste andmebaasi andmeid või muid keskkonnaomaduste andmeid vastavalt hindamismeetodile.

Madala süsinikuheite hindamine peab eraldi hõlmama hoone uut ja kasutatavat hoonet ning hoone tehnilisi komponente ja ehitusplatsi.

Ehitusprojekti läbiviija peab tagama, et ehitusloa etapis koostatakse lõikes 1 nimetatud hoone kohta vähemalt põhijoonise tasemel ehitustoodete nimekiri. Nimekirja tuleb ajakohastada hoone lõppkontrolliks vajalike oluliste muudatuste osas.

Keskkonnaministeeriumi määrusega võib anda täpsemad sätted hoone vähese süsinikuheitega staatuse hindamise meetodi, hindamisel kasutatavate andmete ja hindamise lähteandmete ning tulemuste esitamise, kliimaaruande koostamise ning ehitustoodete loetelu kohta.

Kliimaaruande koostamise kohustus kehtib 2026. aastal alustatud projektidele, mitte neile, mis on lõpetatud ja millele on ehitusluba taotletud enne 31. detsembrit 2025.

Ehitusloa taotluse lisad (ehitusloa seadus § 61).

Ehitusplatsi omanik või valdaja, kes ehitusprojektiga tegeleb, peab taotlema omavalitsuselt ehitusluba kirjalikult. Sõltuvalt ehitusplatsist ja selle ulatusest tuleb ehitusloa taotlusele lisada järgmised dokumendid:

1. Ehitusplaan sisaldab põhijooniseid, mille ehitusprojekteerija oma allkirjaga kinnitab.
2. Hoone ehitusplaanide koostamisel koostatud põhijoonise tasemel plaanimudel või masinloetavas vormingus teave või muu hoone kui hoone puhul aruanne ehitusplatsi ja selle mõju kohta ümbritsevale alale.
3. Tõend selle kohta, et taotleja kontrollib ehitusplatsi.

Arvestades projekti laadi ja ulatust, võib ehitusjärelevalveasutus põhjendatud juhtudel nõuda, et ehitusloa taotlusele lisataks:

1. Aruanne ehitusplatsi vundamendi ja pinnase tingimuste, samuti vajaliku vundamendimeetodi ja muude vajalike meetmete kohta.
2. Energiaaudit
3. Ehitustoodete kataloog
4. Aruanne ehitusplatsi tervise ja kõrgussuhete kohta.
5. Aruanne sekkumispiirkonnas asuva hoone seisukorra kohta, kui tegemist on renoveerimisprojektiga.
6. Loa taotluse kohta otsuse tegemiseks vajalik oluline teave, välja arvatud lõigetes 1–5 nimetatud teave.

Ehitusjärelevalveasutus võib põhjendatud juhtudel nõuda taotlejalt lõigetes 1 ja 2 nimetatud lisa täiendamist või muu loa taotluse otsustamiseks olulise teabe esitamist.

Alates 1. jaanuarist 2026 soovitab Kerava Ehitusjärelevalve iga projekti puhul eelnevat konsultatsiooni, mille käigus täpsustatakse kõik vajalikud lisad.

Samuti märgime, et mõned lõike 2 lisad on teiste seaduste kohaselt kohustuslikud, vähemalt praegu, näiteks energiaaruanne.
Lisaks võimalikule pädevustunnistusele on vaja ka projekteerijate ja juhendajate kvalifikatsiooni hindamiseks vajalike punktide loetelu. Pädevustunnistus on kohustuslik alates 1. jaanuarist 2027.

Ehitusloa menetlemise aeg (ehitusseadus § 68 a).

Ehitusjärelevalveasutus peab ehitusloa taotluse kohta otsuse tegema kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil ehitusloa taotlus ja selle lisad on ehitusjärelevalveasutusele esitatud ning lisad võimaldavad taotluse menetlemist. Erakordsete ja eriti nõudlike projekteerimisülesannetega ehitusprojekti ehitusloa taotlus ja puhta ülemineku paigutusloa taotlus tuleb lahendada kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil ehitusloa taotlus ja selle lisad on ehitusjärelevalveasutusele esitatud ning lisad võimaldavad taotluse menetlemist.

Loataotluse menetlemise viivituse korral peab omavalitsus omal algatusel tagastama 20 protsenti ehitusloa tasust iga viivitatud kuu eest, välja arvatud juhul, kui viivitus on põhjustatud taotlejast. Keskkonnaministeerium võib määrusega kehtestada täpsemad sätted tähtaja arvutamise kohta.

Keravas on taotluse esitamisest alates taotluse keskmine menetlusaeg, sh taotletud lisad, olnud ligikaudu 54 päeva ja otsuse langetamise võimaldamisest alates ligikaudu 6 päeva.

Päevakajalised ja meeldejäävad asjad.

Tuletame meelde, et töödejuhatajate avaldusi enam vastu ei võeta. Projekti teostaja esitab Lupapiste teenuses töödejuhatajate ametikohtade kohta teate ning ehitusjärelevalve kas kinnitab töödejuhataja vastutuse algust, küsib lisateavet või teeb asjas eitava otsuse.

Puid ei tohi ilma loata langetada. Luba tuleb taotleda kõigi raiete jaoks, olenemata põhjusest.
Politseile esitatakse taotlus puude loata langetamise uurimiseks.

Luba Suomi.fi sõnumid.

Ehitusjärelevalve amet hakkab suomi.fi teenuse kaudu sõnumeid saatma aasta alguses, pärast teenuse kättesaadavaks muutumist ja sõnumite saatmise kohustuse jõustumist.

Loakohustusliku ehitusprojekti kavandamisel võtke võimalikult varakult ühendust ehitusjärelevalvega ja tagage personaalne kohtumine aeg eelnevalt kokku leppides. Ehitusjärelevalve toimib üldjuhul kokkuleppel, elektroonilise loateenuse, e-posti ja telefoni teel.

Projekteerimisnõupidamised ja kontrollimeetodid lepitakse igal üksikjuhul eraldi kokku otse objektil käitleva ehitusinspektoriga.

Kui me ei saa telefonile vastata, siis loodame, et jätate automaatvastajasse helistamissoovi, millele vastame, kui oleme vabad. Helistamissoovi saate jätta ka e-posti teel.

Hoonekontroll asub Kultasepänkatu 7, IV korrus.

Timo Vatanen, ehitusjärelevalve juht

tel 040 3182980, timo.vatanen@kerava.fi

• ehitusjärelevalve haldusjuhtimine
• lubade väljastamine
• ehitatud keskkonna seisukorra jälgimine
• pea- ja konstruktsioonidisainerite kinnitamine
• raielubad kruntidel

 

Jari Raukko, ehitusinspektor

tel 040 3182132, jari.raukko@kerava.fi

• lubade ettevalmistamine piirkondadele: Kaleva, Kilta, Sompio, Keskusta ja Savio
• avakoosolekud

 

Mikko Ilvonen, ehitusinspektor

tel 040 3182110, mikko.ilvonen@kerava.fi

• ehitustööde käigus kontrolli teostamine ja kontrollide kooskõlastamine piirkondadest: Kaleva, Kilta, Sompio, Keskusta ja Savio
• ehitusplaanide ja projekteerijate sobivuse hindamine
• ventilatsiooniplaanide ja järelevaatajate kinnitamine

 

Pekka Karjalainen, ehitusinspektor

tel 040 3182128, pekka.karjalainen@kerava.fi

• loa koostamine aladele: Ahjo, Ylikerava, Kaskela, Alikerava ja Jokivarsi
• avakoosolekud

 

Jari Linkinen, ehitusinspektor

tel 040 3182125, jari.linkinen@kerava.fi

• ehitustööde käigus kontrollide läbiviimine ja kontrollide kooskõlastamine piirkondadest: Ahjo, Ylikerava, Kaskela, Alikerava ja Jokivarsi
• ehitusplaanide ja projekteerijate sobivuse hindamine
• vastavate meistrite kinnitamine ja tegevuse jälgimine

 

Mia Hakuli, litsentsimissekretär

tel 040 3182123, mia.hakuli@kerava.fi

• kasutajatugi
• loaotsuste teavitamine
• lubade arveldamine
• koormusotsuste ettevalmistamine

 

Muinasjutt Nuutinen, litsentsimissekretär

tel 040 3182126, satu.nuutinen@kerava.fi

• kasutajatugi
• ehitusinfo uuendamine Digi- ja Rahvastikuinfo Agentuurile
• arhiiv

 

Ehitusjuhtimise meil, karenkuvalvonta@kerava.fi

EHITUSSEADUSE PRAEG 42 LOA TAOTLEMISE KOHUSTUSE ALUSEL
VÄLJASPOOL HOONED JA KONSTRUKTSIOONID
ASJAD, MIDA INVESTEERIMISEL ARVESTADA

EHITUSÕIGUS
• Hoone (= Eraldi, fikseeritud, paigal püsima mõeldud, oma sissepääsuga objekt, mis sisaldab seintega eraldatud kaetud ruumi) tarbib ehitusõigust. Hoone või rajatise võib kinnistule paigutada ainult vastava ehitusõiguse olemasolu korral.

JAAMAPLAANI KAART JA MÄÄRUS
• Hoone või rajatis tuleb paigutada lubatud hoonestusalale, mis on võimalik asendiplaani kaardil märgitud (punktiirjooneline märgistus asendiplaani kaardil).
• Hoone või rajatise minimaalne kaugus kinnistu piirist võib olla asendiplaani järjekorras määratud suuliselt.
• Hoone katuse kuju ja värvus võib olla täpsustatud asendiplaani määruses
• Asendiplaani määruses võib olla määratud maksimaalne lubatud hoonete arv.

TULEKAHJU
• Hoonetes ja varikatustes, mis asuvad kinnistu piirile neli meetrit lähemal, samuti autovarjualustes, mis asuvad samal kinnistul teisele hoonele neli meetrit lähemal, tuleks vältida tule levikut teistele hoonetele, reegel, tuleb arvestada.
• Grilli varjualune, puu- või söegrill, lõkkekoht, puuküttega pliit või muu kaminaga rajatis peab asuma naabri piirist vähemalt kaheksa meetri kaugusel, kui asendiplaanis ei ole lubatud teisiti. Käesolevast määrusest kõrvalekalduvat luba saab taotleda ehitusjärelevalve asutuselt.

EHITUSTELLI SÄTTED
• Kerava linna ehitusmääruses on arvukalt sätteid, mis kaudselt kehtivad ka loa taotlemisest vabastatud hoonete ja rajatiste ehitamisel. Sellised on nt. 9. peatüki sätteid.

VÄLJUNDITEAVE
• Kerava kaarditeenusest www.kartta.fi leiate kinnistu asendiplaani kaardi ja määrused.
• Kerava linna ehitustellimusega saab tutvuda linna kodulehel.
• Tuletõrjeeeskirjad on leitavad Keskkonnaministeeriumi kodulehelt www.ym.fi/rakentamismaaraykset

Soovitame projektiga ühendada kvalifitseeritud projekteerija, isegi kui luba pole vaja.
Kui nõuete täitmist ei saavutata ja hiljem pole seda võimalik saavutada, toob vigane konstruktsioon kaasa korralduse hoone lammutada.

Samuti soovitame võimaliku kindlustushüvitise suuruse ja võimalike kindlustustingimuste väljaselgitamise osas pöörduda oma kindlustusseltsi poole.

Kinnistu omanikul tuleb loa taotlemisest vabastatud ehitiste kohta esitada ka otse maksuhaldurile vara maksudeklaratsioon.