Karjäärilood Keravalt

Olen Sanna Nyholm, 38-aastane ema Hyvinkääst.

Töötan puhastusteenuste juhendajana.

Tööülesanneteks on vahetu juhendaja töö, töötajate ja õpilaste suunamine ja juhendamine. Objektide puhtuse kvaliteedi tagamine ning kohtumised klientide ja partneritega. Töövahetuste planeerimine, puhastusmasinate ja -seadmete tellimine ja transportimine ning praktilised koristustööd objektidel.

Nooremana õppisin õpipoisilepinguga objektihoidja kutsekvalifikatsiooni ja hiljem töö kõrvalt puhastusjuhendaja erikutse.

Alustasin Kerava linnas üle 20 aasta tagasi.

18-aastaselt tulin "suvetöödele" ja sealt see alguse saigi. Algul koristasin mõnda aega, käies paar kohta ringi ja pärast seda veetsin mitu aastat Sompio koolis. Pärast õenduspuhkuselt naasmist hakkasin mõtlema õppimisele ning mulle avanes võimalus omandada Keudal puhastusjuhendaja erikutse.

2018. aastal lõpetasin ja samal sügisel alustasin praegusel ametikohal.

Mitmekülgseid ja vaheldusrikkaid ülesandeid. Iga päev on erinev ja ma saan nende kulgu mõjutada.

Inimlikkus.

Kuulamine, mõistmine ja kohalolek on eesliinitöös olulised oskused. Püüan neid arendada ja peaksin nende jaoks tulevikus veelgi rohkem aega leidma.

Olen Katri Hytönen, 41-aastane ema Keravalt.

Töötan Kerava noorteteenistuses koolinoorsootöö koordinaatorina. Nii et minu töö hõlmab koordineerimist ja koolinoorsootööd ennast Kaleva ja Kurkela koolis. Keraval tähendab koolinoorsootöö seda, et meie, töötajad, oleme koolides kohal, kohtume ja juhime erinevaid tegevusi, näiteks väikegruppe. Teeme ka tunde ja oleme kaasatud erinevatesse igapäevaelu olukordadesse ning toetame lapsi ja noori. Koolinoorsootöö on hea täiendus õpilashooldustööle.

Lõpetasin 2005. aastal kogukonnapedagoogi eriala ja praegu õpin rakenduskõrgkoolis kogukonnapedagoogika erialal.

Minu enda karjäär hõlmab palju koolinoorsootööd Soome eri paigus. Mõnevõrra olen töötanud ka lastekaitses.

Kindlasti lapsed ja noored. Minu töö multiprofessionaalsus on samuti tõeliselt rahuldust pakkuv.

Minu arvates on kõige olulisem autentsus, kaastunne ning austus laste ja noorte vastu.

Valin osalemise, sest noorte ja laste osalemine on minu töös üks olulisemaid asju. Igaühel on kogemusi olla osa kogukonnast ja olla võimeline asju mõjutama.

Mul on öelda ainult positiivseid asju. Algselt tulin projektitööle, kuid sel kevadel muudeti mind alaliseks. Mulle meeldis väga ja Kerava on just paraja suurusega linn pingevabaks tööks.

Nüüd on noorsootöö teemanädal, aga täna 10.10. kui see intervjuu tehtud, on ka ülemaailmne vaimse tervise päev. Võttes need kaks teemat kokku, tahan saata noortele sellised tervitused, et hea vaimne tervis on igaühe õigus. Pidage meeles ka enda eest hoolitsemist ja pidage meeles, et igaüks teist on väärtuslik, oluline ja kordumatu just sellisena nagu te olete.

Olen Riina-Karoliina Kotavalko Keravalt. 

Töötan Kerava keskkooli köögis koka ja dietoloogina. 

Olen hariduselt mastaapne kokk. Lõpetasin Kerava ametikooli 2000. aastal.

Minu töökarjäär sai alguse 2000. aastal, kui kohe pärast lõpetamist sain tööle Keraval asuvasse Viertola tegevuskeskusesse ja Kotimäki teeninduskeskusesse köögiabilise.

Olen töötanud Kerava linnas alates 2001. aasta kevadest. Esimesed kaks aastat töötasin Nikkari põhikoolis ja gümnaasiumis köögiabilisena, pärast mida siirdusin Sorsakorvi lasteaeda kokaks. Kaheksa aastat möödus lasteaias, kuni jäin rasedus- ja sünnituspuhkusele. Minu lapsehooldus- ja hoolduspuhkuse ajal muutusid linna lasteaiad teenindusköökideks, mistõttu naasin Kerava keskkooli kööki kokana tööle aastal 2014. 2022. aastal kolisin aastaks Sompio ühiskooli, kuid nüüd olen jälle kokk siin Kerava keskkooli köögis. Seega olen Kerava linnas mõnulenud juba 24 aastat mitmel erineval töökohal!

Parim asi minu töö juures on töökaaslased ja tööaeg ning see, et saan Kerava rahvale head koolitoitu serveerida.

Minu töös on näha inimlikkust, et täna saaks näiteks eakad ja töötud väikese tasu eest gümnaasiumis süüa. Teenus vähendab toiduraiskamist ja pakub samas võimalust lõuna ajal kohtuda uute inimestega.

Olen Satu Öhman, 58-aastane Sipost.

Töötan Jaakkola lastehoius Vlöödud meesEskari rühmas teise alushariduse õpetajana, ja olen ka lasteaia direktori abi.

Lõpetasin 1986. aastal Helsingis Ebeneseris lasteaiaõpetaja eriala. Õppisin aastatel 1981–1983 Viini ülikoolis saksa keelt.

Mul oli aega olla päevahoiumaailmas vaid veidi üle kahe aasta, kui pühapäevasest Hesari teatest inspireerituna kandideerisin tööle Finnairi maapealse teeninduse alal. Sain hakkama ja nii möödus lennujaamamaailmas 32 "valgusaastat". Corona tõi minu töösse pika, peaaegu kaheaastase pausi. Selle aja jooksul hakkasin juba enne pensionile jäämist küpsema stardiväljakule ehk lasteaeda naasmise ajastust.

Minu töö parim osa on lapsed! See, et tööle tulles ja tööpäeva jooksul saan arvukalt kallistusi ja näen naeratavaid nägusid. Ükski tööpäev ei ole kunagi ühesugune, kuigi teatud igapäevased rutiinid ja ajagraafikud on osa meie päevadest. Teatud vabadus oma tööd teha ja teatud tippmeeskond täiskasvanutest.

Inimlikkus kindlasti. Kohtume iga lapsega individuaalselt, teda austades ja kuulates. Arvestame oma tegevuses laste erinevate tugi- ja muude vajadustega. Tegevuse planeerimisel ja läbiviimisel kuulame ära laste soovid ja soovid. Oleme kohal ja just nende jaoks.

Olen Keravalt pärit kolme lapse ema Elina Pyökkilehto.

Töötan Sompio lasteaia Metsätähdet rühmas alushariduse õpetajana.

Olen hariduselt sotsiaaltöötaja; Lõpetasin Järvenpää Diakoonia Kõrgkooli aastal 2006. Töö kõrvalt õppisin alushariduse õpetajaks Laurea Rakenduskõrgkoolis, mille lõpetasin 2021. aasta juunis.

Olen töötanud alushariduse õpetajana alates 2006. aastast. Enne kvalifikatsiooni omandamist töötasin ajutise õpetajana Kerava linnas ning lähivaldades Vantaal, Järvenpääl ja Tuusulas.

Kõige parem on see, et ma tunnen, et teen väärtuslikku ja ääretult olulist tööd. Tunnen, et minu töö on oluline nii sotsiaalselt kui ka perede ja laste huvides. Loodan, et saan oma tööga mõjutada võrdõiguslikkuse kujunemist ja õpetada lastele igapäevaseid oskusi, millest nad oma elus kasu saavad, ning ka näiteks toetada laste enesehinnangut.

Alushariduse roll võrdõiguslikkuse edendamisel on märkimisväärne subjektiivse õigusega päevahoiule, kuna see annab kõigile lastele õiguse alusharidusele sõltumata nende perekondlikust taustast, nahavärvist ja kodakondsusest. Päevahoid on ka parim viis sisserändaja taustaga lastele integreerumiseks.

Alusharidusest saavad kasu kõik lapsed, sest laste sotsiaalsed oskused arenevad kõige paremini eakaaslastega koos töötades professionaalsete pedagoogide käe all.

Alushariduses ja minu töös lasteaia alushariduse õpetajana on Kerava linna väärtused, inimlikkus ja kaasatus, iga päev kohal. Arvestame kõiki peresid ja lapsi üksikisikutena, igal lapsel on oma alushariduse kava, kus koos lapse eestkostjatega arutatakse läbi lapse tugevused ja vajadused.

Tuginedes laste endi alushariduse plaanidele, loob iga rühm oma tegevusele pedagoogilised eesmärgid. Tegevused hõlmavad seega iga lapse individuaalsete vajadustega arvestamist ja tegevusi, mis on loodud läbi kogu rühma vajaduste. Samas kaasame operatsioonile eestkostjaid.

Olen Eila Niemi, kahe täiskasvanud lapse ema, kes asus elama Ida- ja Kesk-Uusimaa maastikele pärast paari pööret Kymenlaaksost. Minu elus on kõige tähtsamad lähedased inimesed ja loodus. Lisaks nendele veedan aega trenni, raamatute, filmide ja seriaalidega.

Töötan Kerava raamatukogu täiskasvanute osakonnas raamatukoguhoidjana. Suur osa minu tööajast kulub kommunikatsioonile. Tegelen üritusturundusega, annan infot teenuste kohta, postitan sotsiaalmeediasse, uuendan veebisaite, koostan plakateid, koordineerin raamatukogusuhtlust jne. Minu töö hõlmab lisaks kommunikatsioonile klienditeenindus- ja inkassotööd.

Lõpetasin algselt raamatukoguhoidja eriala ja õppisin Seinäjoki Rakenduskõrgkoolis raamatukoguhoidjaks. Lisaks olen läbinud muuhulgas kommunikatsiooni, kirjanduse ja kultuuriloo õpingud. Tulin Keravale tööle aastal 2005. Enne seda olen töötanud Soome Panga raamatukogus, Helsingi Saksa Raamatukogus ja Helia Ametikõrgkooli (praegu Haaga-Helia) raamatukogus. Paar aastat tagasi sain Keravalt töötõendi ja tegin aastase praktika Porvoo linnaraamatukogus.

Sisu: Elu oleks palju vaesem ilma raamatute ja muude materjalideta, millega saaksin iga päev tegeleda.

Seltskondlikkus: Mul on suurepärased kolleegid, ilma kelleta ma ei saaks hakkama. Mulle meeldib klienditeenindus ja kohtumised erinevate inimestega.

Mitmekülgsus ja dünaamilisus: Ülesanded on vähemalt piisavalt mitmekülgsed. Raamatukogus käib vilgas tegevus ja asjad lähevad hästi.

Osalemine: Raamatukogu on kõigile avatud ja tasuta teenus ning ruum ja raamatukogud on osa Soome demokraatia ja võrdõiguslikkuse nurgakivist. Kerava raamatukogu toetab ja hoiab oma kultuuri- ja teabesisu ning teenustega ka linnaelanike võimalusi ühiskonda kuuluda, osaleda ja osaleda. Minu ülesanded on selles suures asjas väike hammasratas.