Tervitused Keravalt - ilmunud on septembrikuu uudiskiri

heaä Keravast,

Uudiskirja üks eesmärk on suurendada meie tegevuse avatust ja läbipaistvust. Läbipaistvus on meie väärtus ja soovime alati pakkuda paremaid võimalusi jälgida linnas tehtavat arendustööd.

Samuti tahame edendada kaasamise võimalusi. Usun siiralt, et koos saame oma kodulinna kõige paremini arendada.

Avaldasime vallaküsitluse tulemused septembri alguses. Küsitluse kaudu soovisime kaardistada teie rahulolu teenustega. Saime palju vastuseid – aitäh igale vastajale! Teie tagasisidet kasutatakse tegevuse uuendamisel ja arendamisel.

Mõned lühikesed taganemised tulemustest. Meie suurepärane raamatukogu ja Kerava kolledži tegevus pälvisid väärilist kiitust. Siiski on tulemuste järgi veel arenguruumi linnaarengus ja kodanike turvatundes. Pöörame sellele tagasisidele erilist tähelepanu.

Tulevikus soovime teiega sellel kanalil jagada ka ohutusega seotud teavet. Järgmisest väljaandest töötab uudiskirja kolumnistina koos teiste kirjutajatega meie turvajuht Jussi Komokallio.

Sellesse esimesse kirja on kogutud sisu erinevatest teemadest ja vaatenurkadest. Autoriteks on valitud linna juhtkonna liikmed. Lugeda saab muuhulgas kesklinna planeerimisest, energiakriisi mõjudest linnale, tervise- ja ohutusteenuste arengust ning kommunikatsiooni päevakajalistest teemadest. Lisaks pakume ülevaated kaasamise ja tööelule suunatud hariduse kohta.

Keravat arendatakse mitmel erineval moel. Mitmes tekstis tuleb välja arendustööd, mida tehakse ohtralt erinevates linna tööstusharudes ja funktsioonides. Osalege koos meiega selles töös, andes meile tagasisidet.

Samuti andke meile teada, mida te sellest uudiskirjast arvate. Millistest teemadest tahaksid tulevikus lugeda?

Soovin teile häid lugemishetki koos linna uudiskirjaga ja imelist sügist,

Kirsi Rontu, linnapea

Sotsiaal- ja tervishoiuteenused kolivad hoolekandepiirkonda, kuid Kerava teenuste täiustamine jätkub

Alates 1.1.2023. jaanuarist XNUMX viiakse Kerava linna sotsiaal- ja tervishoiuteenused üle Vantaale ja Kerava hoolekandepiirkonda. Vaatamata täies hoos ettevalmistatavale ajaloolisele organisatsioonireformile jätkatakse ka meie teenuste aktiivset arendamist sügise jooksul keravalaste hüvanguks ning töö jätkub järgmisel aastal hoolekandevaldkonnas sujuvalt.

Parandame teenuste kättesaadavust ja juurdepääsetavust, töötades välja juhiseid ja nõuandeid

Kerava katsetab Vantaaga tulevase sotsiaalkindlustuskeskuse projekti raames juhendamis- ja nõustamispiloote nii täiskasvanute sotsiaaltöös kui ka lastega peredele mõeldud teenustes. Eesmärk on pakkuda vallaelanikele õigeaegset ja hõlpsasti kättesaadavat teavet, juhendamist ja nõustamist sotsiaalteenuste kohta.

Eesmärk on, et kodanik saaks oma asja ühe hooga korda, tunneks, et teda on abistatud ja teaks, kuidas oma olukorras edasi toimida.

Täiskasvanute sotsiaaltöö pakub täiskasvanute sotsiaaltööalast juhendamist ja nõustamist ilma kohtumiseta Sampola teeninduskeskuse 1. korrusel N-R kell 8.30-10 ja tervisekeskuse B-fuajees 13-14.30 ja T kell 8.30. :11 kuni 09. Juhendatakse ja nõustatakse.Teenusega saab ühendust võtta telefoni teel 2949-2120 10 E-R kell 11.30-XNUMX.

Lastega peredele mõeldud teenused pakuvad juhendamist ja nõustamist lastega perede igapäevastes väljakutsetes ning laste kasvatamise või lapsevanemaks olemise küsimustes. Juhendamis- ja nõustamisteenuses on võimalik juba kõne ajal otsida toimivaid lahendusi. Vajadusel suunab professionaal teid õige teenindusse. Juhendamis- ja nõustamisteenuse kaudu saab taotleda ka perenõustamisteenust, lastega perede koduteenust või peretöö nõustamist. Võtke teenindusega ühendust telefonil 09-2949 2120 E-R kell 9-12.

Kerava tervisekeskus uuendab oma nõustamis- ja vastuvõtuteenuseid

Alates kolmapäevast 28.9.2022 palume klientidel ravivajaduse hindamiseks eelnevalt tervisekeskusega ühendust võtta. Edaspidi teenindatakse ka kiirabi vajavaid patsiente eelkõige ettetellimisel.

Tervisekeskuse nõustamis- ja patsiendikabinet reformi tulemusena põhimõtteliselt enam kohapeal aega ei broneeri, vaid kliendid peavad tervisekeskusega ühendust võtma eelkõige elektrooniliselt Kliiniku veebiteenuse kaudu või alternatiivselt telefoni teel, helistades tervisekeskusesse. Kui klient ei oska internetis või telefoni teel aega broneerida, juhendavad nõustamis- ja patsiendikabineti töötajad klienti aja broneerimisel. Võite siiski jõuda madala läve kaldepunktini ilma ennustava kõneta.

Tervisekeskuse aja broneerimisnumber 09 2949 3456 teenindab nii kiireloomulisi kui ka kiireloomulisi kliente tööpäeviti, esmaspäevast neljapäevani kell 8-15.45 ja reedeti kell 8-14. Numbrile helistades peab klient valima, kas tegemist on kiireloomulise või mittekiire haiguse või sümptomiga. Tervishoiutöötaja hindab telefoni teel ravivajadust ja broneerib vajadusel aja õe või arsti juurde.

Eesmärk on veelgi tõhusam teenusehaldus

Uuenenud nõustamis- ja aja broneerimisteenuse eesmärk on hõlbustada tervisekeskuse klientide ravile juurdepääsu. Kui klient on tervisekeskusega eelnevalt ühendust võtnud, saab ta kiiremini õigeid teenuseid pakkuda. Paljusid asju saab hõlpsasti aetud ka telefoni teel ilma tervisekeskust külastamata.

Ravimite väljastusmasinad, mis edendavad ravimiohutust, piloteerivad koduhooldusteenuste kasutamist

Alates 2022. aasta algusest on igapäevaelus ellujäämist toetavate teenuste vastutusalas vastavalt Vantaaga koos läbi viidud hankele kasutusele võetud ravimite väljastusmasinad sobivatele koduhoolduse klientidele. Eesmärgiks on olnud eelkõige klientide ravimiohutuse suurendamine ja tagamine. Sellega on suudetud võrdsustada ka nö ajakriitiliste (eriti hommikuste) visiitide suunamine koduhoolduses ja töötajate tööpanuse ühtlasem suunamine. Peale juurutamist on teenuse kasutajate arv kasvanud juba ca 25 kliendini.

Koduteenust vajavate inimeste arvu kasvule tuleb vastu tulla ka teenindusmenüü arendamise ja teenustepakettide kohandamisega. Hoolekandepiirkonna projekti koostamisel on käivitatud ka pilootprojekt kaugteenuste edendamiseks 2022. aastal.

Olli Huuskonen, filiaali juhataja, sotsiaal- ja tervishoiuteenuste sektor

Kuidas linn elektrikasutust vähendab?

Elektri lepinguhindade tõus on olnud sügise kuum kõneaine. Linna enda riskid elektrihinna tõusust on suudetud soodsa pikaajalise lepinguga minimeerida, kuid vaatamata sellele püüab linn aktiivselt leida võimalusi elektritarbimise vähendamiseks. Energiasäästumeetmed võivad leevendada elektri piisavuse väljakutset, kuid parimal juhul on võimalik püsivat kulude kokkuhoidu saavutada ka siis, kui tarbimine jääb madalamale tasemele.

Traditsiooniline elektritarbimise vähendamise viis on olnud tänavavalgustuse väljalülitamine. Valgustustehnoloogiad on aga arenenud nii, et nad tarbivad oluliselt vähem energiat, mis on oluliselt vähendanud protseduuri tõhusust. Viimaseks on muutunud levinumaks LED-lambid, mis moodustavad Keravankal juba kahe kolmandiku tänavavalgustitest. Praegu moodustab valgustus alla 15% linna elektritarbimisest. Tänavavalgustite uus võimalus on Keraval kasutama hakatud hämardatavus, nii et öösel on suurem osa tänavavalgusteid hämardumas umbes pooleni täisvõimsusest, mis on palju parem variant kui valgustist täielikult välja lülitada. tänavaohutuse seisukohast, kuid see mõjutab ka tarbimise mahtu. Läbimõeldud hämardamist saab kasutada ka elektritarbimise tippude vähendamiseks.

Suurem osa linna kasutuses olevast elektrist kulub kinnisvarasse, kus elektrit kasutatakse normaalse töö tagamiseks. Kütteks elektrit ei kasutata, kuid hooneid köetakse lokaalse kaugküttega. Tarbimise mõttes on kõige märkimisväärsem sihtkoht tervisekeskus, kus elektrit tarbitakse peaaegu sama palju kui tänavavalgustusvõrku kokku. Suures koguses elektrit kulub ka jäähalli, ujula ja maaujula töökorras hoidmiseks. Järgmisena on nimekirjas suured integreeritud koolid ja raamatukogu. Tuleval talvel tahetakse Maauimala elektritarbimine nullida, et talisuplust ei korraldataks. Energiatarbimise osas on see olnud teenus, mis kulutab kasutajate arvuga võrreldes palju.

Suurem osa tarbimisest koguneb väikestest voogudest, nt kommunaalelektrina, ning nendes on oluliseks säästueesmärkide leidmiseks kasutajate endi arusaamad, kuidas tarbimist saaks vähendada. Üldine trend on olnud see, et uuemad seadmed tarbivad vähem elektrit kui vanemad seadmed, kuid teisalt on elektrit tarbivaid seadmeid palju rohkem olnud ka avalikus ruumis, mistõttu kogutarbimine pole vähenenud, kuigi seadmebaas on uuendatud.

Üksikutest tarbimisallikatest on suurim ventilatsioon, mille reguleerimine nõuab asjatundlikkust ja täpsust. Valesti tehtud ventilatsiooni muljumine võib kahjustada ehituskonstruktsioone ja põhjustada märkimisväärseid kahjustusi. Küll aga on võimalik ventilatsiooni reguleerida nt. olenevalt sellest, kui palju inimesi on või milline on süsihappegaasi kontsentratsioon ruumides. Juba enne kriisi algust on linn investeerinud sensortehnoloogiasse, mis võimaldab saada kinnistute kohta senisest täpsemat ja reaalajas olukorrainfot. Ventilatsiooni võimsust on võimalik optimeerida vastavalt valitsevatele tingimustele, mis vähendab nii elektritarbimist kui ka küttevajadust.

Erkki Vähätörmä, vs filiaalijuhi tehnoloogiaharu

Linna arendatakse järjepidevalt ja mitmekülgselt

Kerava uus linnastrateegia sisaldab palju ambitsioonikaid ja häid eesmärke, mis määravad linnas tehtava arendustöö. Linnavolikogu kinnitatud strateegia on meile, ametikandjatele, suurepärane tipptasemel töövahend, mis suunab meie tööd järjepidevalt õiges suunas. Operatsiooni punase niidi leiab strateegiast.

Linnastrateegiad kordavad sageli sama tüüpi lauseid, mida saab hõlpsasti ühest strateegiast teise üle kanda, kui paikkondade nimed on meeles, et neid tuleb uuendada. Eesmärgid on arusaadavalt sama tüüpi. Mingil määral võib see ka meil nii olla, aga ma arvan, et Kerava linnastrateegial on tugevusi, mida paljudel teistel strateegiatel ei ole. Suund on selge, avad on julged.

Üks näide sihttaseme tõstmisest on otsus uuendada linna kaubamärki. Kuigi kõnealune projekt sai alguse juba eelmise aasta keskel, on töö linnastrateegia eesmärkidega kooskõlas.

Strateegias on kirjas, et tahame rõhutada oma mainet kultuuri- ja üritustelinnana. Kultuuri-, spordi- ja spordiüritused tõstavad Kerava elujõudu. Lisaks on meie jaoks oluline erinevate elanikegruppidega arvestamine ja linlaste osalus. Soovime Keravat arendada koos linlastega.

Edaspidi ehitatakse Kerava bränd loosungi "Linn kultuuriks" ümber. Esile tõstetakse üritusi, osalemist ja kultuuri erinevates vormides. See on strateegiline valik ja muutus meie tegutsemisviisis.

Need strateegilised valikud põhinevad kodanikelt saadud tagasisidel. 2021. aasta suve jooksul tehtud linnastrateegia uuringus uurisime, mida keravalased peavad linna maine osas edukaks. Vastustes rõhutati kunstilinna, rohelise linna ja tsirkuselinna rolli.

Strateegiast esile kerkinud brändivalikud on julged ja kajastuvad meie tegevuses mitmel moel. Kaasamist suurendatakse kogu aeg ja soovime linlasi aina tugevamalt arendustöösse kaasata. Linn on kõigi jaoks ja see areneb kogu aeg läbi ühise töö. Kerava päev oli esimene üritus uue kaubamärgi järgi. Rõõmustav oli näha, et sellel üritusel osales erinevatel viisidel palju keravalasi. Seda on hea jätkata.

Kultuurilinna ideed võib näha ka uue välimuse peateemana. Uus "Kehys" logo viitab linnale, mis toimib oma elanikele üritusteplatvormina. Linn on raamistik ja võimaldaja, kuid linna sisu ja vaimu loovad elanikud. Mitmekesine ja mitmehäälne Kerava on nähtav ka linna värvipaletis ühest põhivärvist kuni paljude erinevate põhivärvideni.

Brändi uuendamine on seega osa suuremast tervikust. Loodame, et edaspidi hakkab üha enam inimesi nägema meie linna atraktiivse ja elujõulise pealinna põhjatipuna, millel on julgust ja valmidust linnakodanike heaolu tagamiseks uueneda.

Thomas Sund, kommunikatsioonidirektor

Linn pakub noortele mitmekülgseid hariduslahendusi

Tuleviku töötajatelt nõutakse üha ulatuslikumaid ja mitmekülgsemaid oskusi. Kerava soovib pakkuda noortele võimalusi paindlikumateks ja individuaalsemateks õppemeetoditeks. Noored on ühiskonna tulevikuressurss. Läbi mitmekülgsete õpetamislahenduste soovime suurendada noorte usku tulevikku. Hea haridus annab võimaluse tulevikus oma unistused ellu viia.

Keraval sai alguse tööelule suunatud õppetöö TEPPO

2022. aasta sügissemestri alguses algas Keraval tööelule suunatud õpe, tuttavamalt "TEPPO". Antud põhiharidus on suunatud Keraval üldhariduses õppivatele 8-9 klassi õpilastele.

Tööelule suunatud põhihariduse eesmärk on viia õpilasi tööeluga kurssi juba põhikooli ajal. Õppetöö vaheldub töökohal õppimise perioodidega töökohal ja põhiharidusega koolis. Õppetöös tugevdatakse õpilaste tööelus oskusi, luuakse paindlikud õpiteed ning mitmekesistatakse pädevuse väljaselgitamist ja tunnustamist.

Uudse õppetöö abil saavad õpilased ära tunda oma tugevad küljed ja praktiseerida oma otsustusoskusi. Tööelu ja töökogukond õpetavad tööelu oskusi, ajaplaneerimist ja kujundavad hoiakuid. Tööeluõppe eesmärk on avardada üliõpilaste teadmisi tööelust ja anda neile oskused karjääriplaneerimiseks. Õpingute käigus saad tutvuda ka erinevate töökohtade ja ametitega nende reaalses keskkonnas.

TEPPO tudengid saavad läbi töökesksete õpingute motivatsiooni ja mitmekülgseid ressursse oma tuleviku ülesehitamiseks.

Tööandjale on kasulik ka tööelule keskenduv haridus

Tööelule keskendunud hariduse korraldamine toob parimal juhul kasu ka kohalikele tööandjatele. Kerava haridus- ja koolitustööstus on pühendunud mitmekülgsele koostööle ettevõtetega tööelule suunatud õppe elluviimiseks ja selle võimaluse pakkumiseks Kerava noortele.

Tööandja saab oma ettevõtet ja tegevusi noorte seas tuntuks teha. Praktikaperioodil olevad õpilased on näiteks head kandidaadid suve- ja hooajatöötajateks. Noortel on palju ideid ja vaateid. Noorte abiga saavad tööandjad ilmestada oma ettevõtte mainet, ammutada uusi ideid ja värskendada tegutsemiskultuuri.

Tööelu perioode pakkuval ettevõttel on võimalus tutvuda tulevaste töötajatega ja osaleda nende oskuste arendamisel. Tööandjatel on võimalus viia tööelu teadmisi ka koolidesse. Neil on võimalus pidada koolidega dialoogi, mida tulevastelt töötajatelt oodatakse ja milliseid oskusi tuleks koolis õpetada.

Kas olite huvitatud?

Tööelule suunatud põhihariduse taotlemine toimub kevadel eraldi avalduses. Lisateavet taotlemisprotsessi kohta leiate meie veebisaidilt.

Tiina Larsson, filiaali juhataja, haridus- ja õppeharu 

Kerava keskus on planeeritud arhitektuurivõistluse tulemuste põhjal

Kerava jaamapiirkonna tulevikuvisiooni alusena korraldati 15.11.2021. novembrist 15.2.2022 kuni 46. veebruarini XNUMX rahvusvaheline ideekonkurss. Konkursile laekus kokku XNUMX aktsepteeritud ettepanekut. Kerava on disainisihtkohana selgelt huvitav, konkursiettepanekute hulk üllatas meeldivalt. Võitjateks valiti kolm võrdse tugevusega tööd, millele žürii tegi kõik ettepanekud jätkumeetmeteks.

Ettepanek "HEA ELUMÄNG"Selle tagant leiti Arkkitehtoimisto AJAK Oy, kelle tööle tuginedes oleme asunud edasi arendama Kerava jaama juurdepääsuparkla asendiplaani. Konkursi tulemus mõjutab nii parkimishoone fassaadilahendust kui ka elamute detailsemaid projektlahendusi nagu rohekeskkond, fassaadid ja üldkasutatavad ruumid. 

Jaamaala planeerimisel juhindub konkursiettepanek "KERAVA ELUMÄNG", millel on vahvaid ideid näiteks rohelise keskkonna kohta.

"Puuhatta", oli kavas läbinägelikult esitletud uus jaamapark raja idaküljel, et rõhutada Heikkilänmäki rohelist ühendust.

Kolmas jagatud esikohale jõudnud töö sai salapärase nime "0103014” ja selle ettepaneku loojaks oli RE-Studio Hollandist. Eriti edukad olid nende töös linnaline puitarhitektuur, üldine linnapildiline lähenemine ja mitmekesine plokkide struktuur. Sellest ettepanekust lähtuvalt uuendatakse kesklinna brändijuhendit ning töö ideed viiakse ka kesklinna regionaalarengu kuvandisse.

Ettepanek "0103014" esitles eriilmelisi plokke, kus on suurepäraselt kombineeritud erinevad katusekujud ning madalamad ja kõrgemad hooned. 

Keskuse regionaalarengu kuvand

Kerava kesklinna regionaalarengu kava on kinnitatud 2021. aastal kuni eelnõu etapini. Regionaalarengu pildi parimad lahendused on võetud Asemanseutu arhitektuurivõistluse võidutöödest. Jaamale määratakse raja idaküljele pargiala, juurdepääs tänavalt ja ehitusplatsid. Regionaalarengukava esitatakse kinnitamiseks 2022. aasta sügise jooksul.

Jaama maa-ala plaani muudatus

Eesmärgiks on Kerava jaama ühendusparkla ehk jaamaala asendiplaani muudatuse kavandatav koostamine 2022. aasta lõpuks. Praegu koostatakse planeeringut mitte ainult arhitektuurivõistlusel põhinevate kvaliteedinõuete, vaid ka jaama piirkonna planeeringu koostamisel. jaama ümbritsevad tänava-, pargi- ja väljakualad. Parkimine, ühistranspordi rongid ja bussid, taksod, jalgrattasõit, jalgsi ning teenindus- ja äriliiklus kohtuvad Kerava keskses liikumiskeskuses. Kujunduses on arvesse võetud kõiki liikumisvorme igas vanuses.

Jaama lähedusse on planeeritud ka elu- ja äripinnad. Kortereid on mõttekas paigutada mitmel viisil teenuste lähedusse ja transpordisõlmedesse. Jaamaala planeerimisel on lähtekohaks kliimatargad põhimõtted ning eelkõige linnahaljastuse ja olemasoleva väärtuskeskkonna hooldamine. Uued aruanded ja plaanid avaldatakse siis, kui kava ettepanek on vaatamiseks kättesaadav. Asemanseutu on Kerava jaoks oluline projekt ning planeeringu edenedes korraldatakse ka elanike koosolek ning sellest teavitatakse võimalikult laialt. Tere tulemast linnaarengu elanike koosolekutele!  

Pia Sjöroos, linnaplaneerimise direktor

Elamumess Keravas Kivisilla piirkonnas 2024

Kivisiltas on hetkel rajamisel imeline Asuntomessu piirkond. Mess avab uksed juulis 2024, kuid taustatööd oleme linnas teinud juba pikemat aega tsoneerimise ja muu planeerimise näol.

Hetkel käib piirkonnas kommunaalehitus, mis valmib aasta lõpuks. Samal ajal, kui laadaplatsi tänavad ja hoovid on kujunemas, käivad ehitajate valikud. Piirkonnas näeb nii mitmeid kvaliteetseid puitehitusprojekte kui ka projekte, milles realiseerub mitmekülgselt messi temaatikale vastav ringmajanduse mõtlemine.

Elamumessi lähenedes suurendame pidevalt projektiga seotud suhtlust. Elamumessi ehitusest saab lähemalt lugeda tulevastest uudiskirjadest ja Soome elamumessi kodulehelt Kerava rubriigist Kerava 2024 | Elamumess.

Sofia Amberla, projektijuht

Linn on elanike tegevuse platvormiks

Kui me oma tööd arendame, on fookus elanikul. Kaasamisest räägitakse palju, kuid selle võrdne realiseerimine on juba keerulisem ülesanne. Minu enda nägemuse kohaselt tähendab võrdne osalemine eelkõige vaatenurga andmist gruppidele, kes ei oska, ei oska või ei julge oma arvamust avaldada. See kuulab vaikseid hääli.

Aastakümnete jooksul on linnainimese roll muutunud valijast probleemide lahendajaks, ametikandjast aga 2000. sajandil võimaldaja. Linn ei ole enam pelgalt tootmisüksus, vaid ka linnaelanike tegevus- ja eneseteostusplatvorm. Kuidas me saame sellele vastata?

Osalemist toetame mitte ainult õppimis- ja huvitegevuse võimalustega, vaid ka ürituste ja toetustega. Sündmuste ja huvialade infot on Kerava ürituste ja huvialade kalendritesse koondatud alates kevadest: events.kerava.fi sekä hobid.kerava.fi. Samuti saate kalendritesse lisada sündmusi või hobisid, mille korraldamise eest vastutate.

Üks hiljuti kasutusele võetud uus abistamisvorm on linlaste iseseisva tegevuse toetamine. Seda saab kasutada näiteks väikese naabruskonna ürituse või muu avaliku ürituse kulude katmiseks. Aastas on viis kandideerimisperioodi ning kriteeriumid on kogukonnatunde toetamine ja kõigile avatud osalemisvõimalus. Ehk siis toetusega toetatakse tegevusi, mille sisu määravad linlased ise.

Oktoobris-novembris tuleb kaks kliinikut, kus hakkame seltside ja residentidega oma üritusi korraldama. Arutame teiega, millised võiksid olla teie enda ideede elluviimise võimalused - millist tööd need praktikas nõuavad, kellelt tuleks nõu küsida, kuidas abi taotleda ja kes võiksid olla sobivad partnerid.

Ürituse korraldamine kliinikud toimuvad Kerava raamatukogu Satu tiivas esmaspäeval, 31.10. oktoobril. kell 17.30–19.30 ja R 23.11. kella 17.30 kuni 19.30. Lisaks minule on kohal vähemalt kultuuriteenuste juht Saara Juvonen, sporditeenuste direktor Eeva Saarinen, noorteteenuste direktor Jari Päkkilä ja raamatukoguteenuste direktor Maria Bang. Mõlemad sündmused on sisult samad. Kliinikud ei oota mitte ainult järgmist aastat, vaid ka linna 100. juubelit aastal 2024. Palun andke sõnum edasi – loodame kliinikus kohtuda!

Anu Laitila, filiaali juhataja, vaba aeg ja heaolu