Kerava mõis
Aadress: Kivisillantie 12, 04200 Kerava.
Kerava mõis ehk Humleberg asub Keravanjoe kaldal kaunis sisehoovis. Mõisa endises aidahoones tegutseb ringmajanduse kogukond Jalotus. Tõulammaste, kanade ja jänkudega on kohtumine vaba. Mõisa peahoone toimimise eest vastutab Kerava linn.
Kerava mõisa ruume esialgu üürida ei saa.
Mõisa ajalugu
Mõisa ajalugu ulatub kaugele minevikku. Vanimad andmed elamise ja elamise kohta sellel mäel on pärit 1580. aastatest. Alates 1640. aastatest domineeris Kerava jõeorus Kerava mõis, mille rajas leitnant Fredrik Joakimi poeg Berendes, ühendades oma põhivarale maksuvõimetuid talupoegade elamuid. Berendesin hakkas pärast selle valdusesse saamist oma ruumi süstemaatiliselt laiendama.
-
Venelased põletasid suure vihkamise ajal Kerava mõisa varemeteks. Sellest hoolimata omandas von Schrowe lapselaps kapral Blåfield talu endale ja hoidis seda lõpuni.
Pärast seda müüdi mõis 5050 vasktala eest GW Claijhillsile ja pärast seda vahetas talu päris tihti omanikku, kuni 1700. sajandil ostis talu oksjonil Helsingist pärit kaupmeeste nõustaja Johan Sederholm. Ta remontis ja taastas talu uues hiilguses ning müüs talu rüütel Karl Otto Nassokinile tingimusel, et ta saab veel palke läbi Keravanjoe ujutada. Selle suguvõsa valduses oli mõis 50 aastat, kuni pere Jaekellite abielu kaudu omanikuks sai.
-
Praegune peahoone pärineb sellest Jaekellide ajast ja on ilmselt ehitatud 1809. või 1810. aastal. Viimane Jaekell, preili Olivia, oli mõisa eest hoolitsemisest väsinud ja müüs 79-aastaselt mõisa sõbra perele 1919. Sel ajal sai talu peremeheks Sipoo nimekaim Ludvig Moring.
Pärast mõisa ülevõtmist sai Moringist täiskohaga talunik. See oli tema saavutus, et mõis õitses uuesti. Moring renoveeris 1928. aastal mõisa peahoone ja selline on mõis praegugi.
Pärast mõisa hilisemat külmutamist läks see Kerava linna valdusesse seoses maamüügiga 1991. aastal, misjärel taastati järk-järgult suviste kultuuriürituste toimumiskohaks.