Regionaalarengu pildid
Kerava üldplaneeringut täpsustatakse regionaalarengu piltide abil. Piirkondlikud arengukaardid koostatakse Kerava erinevate piirkondade kohta. Regionaalarengu piltide abil uuritakse üldplaneeringut põhjalikumalt, kuid asendiplaanid on üldisemad, kuidas piirkondadesisene funktsionaalsus koos täiendavate ehitusplatside, elamulahenduste ja haljasaladega ellu viia. Piirkondlikud arengukaardid koostatakse ilma õigusliku mõjuta, kuid neid juhindutakse linnaplaneerimisel ning tänava- ja pargiplaneeringutel. Hetkel on koostamisel Kaskela regionaalarengukava.
Vaata valminud regionaalarengu pilte
-
Linna visioon on luua aastaks 2035 mitmekülgsete elamislahenduste, kvaliteetse ehituse, elava linnaelu, jalakäijasõbraliku linnakeskkonna ja mitmekülgsete roheteenustega kesklinn.
Kerava keskuse turvalisust parandatakse uute kohtumiskohtade loomise, elamuüksuste arvu suurendamise ja kvaliteetse roheplaneeringu kasutamisega.
Keskuse regionaalarengu kaardil on välja toodud olulisemad lisaehituspiirkonnad, kõrghooned, uued pargid ja arendatavad alad. Regionaalarengu kuvandi abil täpsustatakse Kerava üldplaneeringut, luuakse lähtekohad alade planeerimise eesmärkidele ning muudetakse keskuse arendus süsteemseks, kus asendiplaanid on osa suuremast tervikust.
-
Heikkilänmäki regionaalarengu pilt käsitleb Heikkilänmäki ja selle ümbruse strateegilist arengut. Regionaalarengu pildis on maastiku arengut uuritud muutumise ja järjepidevuse vaatenurgast ning seatud regulatsioonid piirkonna tulevasteks asendiplaanideks.
Heikkilänmäki regionaalarengu töös on olnud kesksel kohal välja selgitada, kuidas maastikuomadusi on hooldatud või ohustatud ning kuidas need ühitatakse linna kasvu, täiendava ehituse ja uute kasutusviisidega. Regionaalarengu pilt jaguneb teemade järgi kolmeks erinevaks osaks: ehitus, transport ning rohe- ja puhkealad.
Ala arendamise kaks põhifookust on Heikkilä muuseumiala valik ja arendamine ning Porvoonkatu, Kotopellonkatu ja linna depooala moodustatava terviku uuendamine. Heikkilä muuseumiala arendamise eesmärk on ajaloolisi väärtusi arvestades luua piirkonda atraktiivsem rohe-, puhke- ja kultuuriteenuste kontsentratsioon. Muuseumiala uuendatakse peente haljastusmeetmete, õueehituse ja ürituste ulatuse suurendamisega.
Regionaalarengu pildi teine fookusvaldkond on Heikkilänmäki ümbritsev linnaline struktuur. Porvoonkatu, Kotopellonkatu ja linna depoopiirkonna täiendavate ehitusprojektide eesmärk on kvaliteetse arhitektuuri abil uuendada Kerava kesklinna idakülje elamumajandust, samuti elavdada tänavakeskkonda. Ka Porvoonkatu äärset ümbrust arendatakse selliselt, et läheduses asuvas Heikkilä muuseumipiirkonnas oleks puhke- ja vabaajategevus veelgi atraktiivsem.
-
Kaleva spordi- ja tervisepargi regionaalarengu pildis on tähelepanu pööratud piirkonna arendamisele spordi-, spordi- ja puhkealana. Spordipargi alal on senised tegevused kaardistatud ja nende arendusvajadused hinnatud. Lisaks on võimalike uute funktsioonide paigutus piirkonnas kaardistatud selliselt, et need toetaksid ja mitmekesistaksid piirkonna senist kasutust ning pakuksid laiemaid tegevusvõimalusi erinevatele kasutajagruppidele.
Lisaks on regionaalses arengupildis tähelepanu pööratud rohelistele ühendustele ja nende järjepidevusele ning ühenduste arenguvajadustele.
Piirkonna ümbrus on linnastruktuuri kindlustamiseks kaardistatud potentsiaalsete täiendavate ehitusobjektide jaoks. Ala arenduspildis on püütud kaardistada spordipargi arengueesmärke erirühmade vaatenurgast ning uurida võimalike lisaehitusobjektide sobivust erielamutele. Eelkõige spordipargi vahetus läheduses, tõketeta ja lühikeste vahemaadega piirkondades on võimalik kaaluda spetsiaalseid eluasemeid, mis võivad tugineda spordi- ja tervisepargi ning tervisekeskuse teenustele.
Tutvu Kaleva spordi- ja tervisepargi regionaalarengu kaardiga (pdf).
-
Vilgas linnaline Jaakkola on tulevikus elav ja ühiskondlik piirkond, kus parkimismajad ja ühised hoovid toovad elanikke kokku ja loovad raamistiku mitmekülgseks äraolemiseks.
Kvaliteetse arhitektuuri abil luuakse funktsionaalne ja elav tänavatasand, kus kvartalid ühendab omavahel kõndimiseks, rattasõiduks, liikumiseks ja mängimiseks mõeldud koridor. Linnahõnguline hoonestus meenutab piirkonna ajalugu telliskivilaadsete pindade ja tellisega kombineeritud industriaalse vaimu abil.
-
Ahjo jätkab elamist mõnusalt looduslähedases kortermajas, ridaelamus või väikeses majas hea transpordiühenduse läheduses. Ümber Ollilani järve rajatud marsruut ühendab endas keskkonnakunsti, mängu ja liikumisharrastuse, soodustades mitmekülgset õuetegevust.
Ehitusel kasutatakse maastikuvorme ning ehitusmaterjalidest eelistatakse sooja puitu, looduslikke materjale ja viilkatuseid. Seotust loodusega rõhutatakse erinevate lahendustega sademevee imemiseks ning atmosfääri luuakse vihmaaedadega. Lahdenväylä allkäigud on Ahjo kunstiväravad.
-
Savio jääb koduseks külalinnaks. Seda läbiv Saviontaival on elamuslik kunstitee, mis koondab piirkonna elanikke liikuma, mängima, üritustele ja puhkama.
Ehitusel on inspiratsiooniallikaks kasutatud Savio vanu hooneid ning piirkonna eripära on tugevdatud tellisarhitektuuriga. Erineva suuruse ja kujuga aknaavad, Taani nikerdatud aknad, prantsuse rõdud, terrassid ja hubased sissepääsud loovad piirkonnale omanäolisuse. Skulptuursed müravarikatused muudavad hoovid meeleolukaks.
Tutvuge brändi juhenditega
Linn on regionaalarengu tööde toetuseks koostanud Keskusta, Savio, Länsi-Jaakkola ja Ahjo piirkondade planeerimise ja ehituse kvaliteeti suunavad brändijuhendid. Juhised aitavad suunata, kuidas arendatavate alade eripärad kajastuvad praktilises konstruktsioonis. Juhendid sisaldavad viise, kuidas rõhutada piirkondade eripära.