Kunsti- ja muuseumikeskuse Sinka seisundiuuringud lõpetatud: alustatakse remondi planeerimist
Kerava linn on linna kinnistute korrashoiu raames tellinud Kunsti- ja Muuseumikeskus Sinkkale kogu kinnistu seisundiuuringud. Seisundikatsetel leiti puudusi, mille osas on algatamisel remondi planeerimine.
Mida uuriti?
Sinka kinnistul teostatud ehitustehnilistes uuringutes uuriti konstruktsioonide niiskusesisaldust ja hooneosade seisukorda konstruktsiooniavade, proovivõtu- ja märgistuskatsete abil. Pidevate mõõtmistega jälgiti hoone rõhusuhteid võrreldes välisõhuga ning siseõhu tingimusi süsihappegaasi, temperatuuri ja niiskuse osas.
Siseõhus mõõdeti lenduvate orgaaniliste ühendite ehk lenduvate orgaaniliste ühendite kontsentratsioone ning uuriti mineraalvillakiudude kontsentratsioone. Uuriti ka kinnistu ventilatsioonisüsteemi seisukorda.
Hoone on aastast 1989 ja oli algselt mõeldud äri- ja kontorikasutuseks. Hoone sisemus viidi muuseumi kasutusse 2012. aastal.
Alambaaskonstruktsioonis kahjustusi ei tuvastatud
Altpoolt polüstüreenlehtedega (EPS-plekk) soojusisoleeritud betoonist alusalus, mis on vastu maad, ei allu suurele niiskuspingele. Betoonist ja väljast EPS-plaatidega soojusisoleeritud keldri seinte alumised osad on allutatud kergele välisele niiskuspingele, kuid kahjustusi ega mikroobide poolt kahjustatud materjale konstruktsioonis ei leitud.
Seinte pinnamaterjal on veeauru läbilaskev, mis võimaldab seestpoolt kuivada igasugusel niiskusel. Alumisel korruselt ega seina vastu maad ei leitud trassikatsetes õhulekkeid, st konstruktsioonid olid pingul.
Vahetaldadel leiti lokaalne kahjustus
Üksikuid niiskusesisaldusega alasid leiti õõnesplaatkonstruktsioonide vahekorrustest, teise korruse esindussaali ja ventilatsiooni masinaruumi põrandalt. Nendes kohtades täheldati aknal lekkejälgi ja tehti kindlaks, et linoleumi vaibal on lokaalne mikroobne kahjustus.
Ventilatsioonimasinaruumi kondensaat oli põrandal oleva plastmati lekkekohtade kaudu märjaks teinud vahepõrandakonstruktsiooni, mis väljendus paiksete lekkejälgedena teise korruse laes. Kahjustused ja nende põhjused parandatakse seoses tulevaste remonditöödega.
Vaheseinte konstruktsioonides kahjustusi ei leitud.
Sinkas tehakse fassaadiuuring
Leiti, et välisseinad on niiskuse mõttes funktsioneerivad betoon-vill-betoonkonstruktsioonid. Ühes kohas, kus varem oli uks, täheldati telliskivist puitkarkassist välisseinakonstruktsiooni. See konstruktsioon erineb teistest välisseinakonstruktsioonidest.
Välisseinte soojusisolatsioonikihist võeti kümme mikroobiproovi. Mikroobse kahjustuse viiteid leiti neist kolmel. Kaks mikroobikahjustuse piirkonda leiti endise ukse juurest tuulekaitseplaadist ja linoleumvaibast aluskatte all ning kolmas soojustuskihi välispinnalt fassaadi lubjaprao juurest.
«Proovid, kus leiti mikroobide kasvu, võeti konstruktsiooni osadest, millel puudub otsene siseõhuühendus. Kõnealused punktid korrigeeritakse seoses tulevase remondiga,“ nendib Kerava linna sisekeskkonnaekspert Ulla Lignell.
Hoone lõuna- ja põhjaotsa elementides täheldati õmbluste lokaalset paindumist ja lõhenemist.
Aknad on väljast lekkivad ja puitakende välispinnad halvas seisukorras. Vigu leiti esimesel korrusel maapinna lähedal asuvate fikseeritud akende tilkumisrestide kaldus.
Leiu põhjal tehakse kinnistul eraldi fassaadiuuring. Avastatud puudused parandatakse seoses tulevaste remonditöödega.
Talla ülaosas täheldati kahjustusi
Ülemist alust toetavad konstruktsioonid on valmistatud puidust ja terasest. Terasest osad moodustavad konstruktsioonis külmasildu.
Ülemisel korrusel täheldati lekkejälgi konstruktsioonide ühenduskohtades ja läbiviikudes ning silmaga nähtavat mikroobide kasvu konstruktsioonide sisepindadel ja isolatsioonil, mida kinnitas laborianalüüs. Struktuur osutus märgistuskatsetes lekkivaks.
Aluskate oli mõnes kohas oma aluselt lahti. Ülemiselt korruselt leiti jälgi, mis viitavad vesikatte leketele. Materjaliproovi tulemustes täheldatud mikroobide kasv on tõenäoliselt ebapiisava ventilatsiooni tagajärg.
«Pööningukorrusel asuvat ruumi 301 ei soovita leitud kahjustuste tõttu kasutada tööruumina,» nendib Lignell.
Ülemise korruse ja vesikatuse remondiplaan koostatakse ning remont lülitatakse majaehituse tööprogrammi.
Tingimused on enamasti normaalsed
Uuringuperioodil olid osad rajatised välisõhuga võrreldes sihttasemest suurema rõhu all. Süsinikdioksiidi kontsentratsioonid olid tavapärasel tasemel. Temperatuurid olid hooaja kohta normaalsed. Siseõhu lenduvate orgaaniliste ühendite kontsentratsioonis kõrvalekaldeid ei leitud.
Mineraalkiudude kontsentratsioone uuriti seitsmest erinevast farmist. Kõrgenenud kontsentratsiooni täheldati kolmel neist. Tõenäoliselt on kiud pärit ventilatsiooni masinaruumist, mille seintel on perforeeritud pleki taga mineraalvill.
Perforeeritud leht kaetakse.
Sinkale tehakse ventilatsiooniplaan
Ventilatsioonimasinad on originaalid ja ventilaatorid uuendatud aastal 2012. Masinad on heas korras.
Mõõdetud õhuhulgad erinesid planeeritud õhuhulkadest: olid põhiliselt väiksemad kui planeeritud õhuhulgad. Kanalid ja terminalid olid üsna puhtad. Üks ülemine tolmuimeja oli uuringute käigus vigane, kuid seda on alates akti valmimisest parandatud.
Sinkas tehakse ventilatsiooniplaan seoses muu remondi planeerimisega. Eesmärk on muuta tingimused senisele kasutusotstarbele paremini vastavaks ning muuta kinnistu hoonefüüsilised omadused sobivaks.
Lisaks konstruktsiooni- ja ventilatsiooniuuringutele viidi hoones läbi ka torustike ja elektrisüsteemide seisukorra uuringud. Uuringutulemusi kasutatakse kinnistu remondi planeerimisel.
Lugege fitness-uuringute aruannete kohta lisateavet:
Lisateave:
sisekeskkonna ekspert Ulla Lignell, tel 040 318 2871, ulla.lignell@kerava.fi
kinnisvarahaldur Kristiina Pasula, tel 040 318 2739, kristiina.pasula@kerava.fi