Tänu Aalto Ülikoolis valminud lõputööle rajati Keravale kivisöemets

Kliimamuutused on selle sajandi üks suurimaid väljakutseid, mistõttu käib praegu elav avalik arutelu looduslike süsiniku neeldajate, näiteks puude ja taimestiku tugevdamise üle.

Süsiniku neeldamise arutelu keskendub tavaliselt metsadele ning väljaspool linnu metsaala säilitamisele ja suurendamisele. Lõpetanud maastikuarhitektina Anna Pursiainen näitab aga oma lõputöös, et viimaste uuringute valguses mängivad süsiniku sidumises märkimisväärselt suurt rolli ka asustuskeskuste pargid ja rohelised keskkonnad.

Ökosüsteemi ülesehitamisel on olulised linnade mitmekihilised ja mitmeliigilised rohealad

Paljudes linnades võib kohata varasemate ulatuslike metsaalade jäänuseid linnastuid, aga ka väga mitmekesise taimestikuga haljasalasid. Sellised metsa- ja rohealad seovad hästi süsihappegaasi ja toetavad ökosüsteemi struktuuri.

Pursiaineni diplomitöö eesmärgiks on uurida Jaapani botaaniku ja taimeökoloogi Akira Miyawaki ka 70ndatel välja töötatud ja Soomes rakendatav mikrometsameetod, eriti süsiniku sidumise seisukohalt. Pursiainen töötab oma töös välja söemetsa kujundamise põhimõtted, mida Kerava kivisöemetsas rakendatakse.

Diplomitöö on tehtud Co-Carbon projekti raames, mis uurib süsinikupõhist linnarohelist. Kerava linn on osalenud diplomitöö planeerimise osas süsinikumetsa realiseerimisega.

Mis on kivisöemets?

Hiilimetsänen on uut tüüpi metsaelement, mida saab ehitada Soome linnakeskkonda. Hiilimetsänen on ehitatud nii, et väikesele alale on tihedalt istutatud mitut liiki valitud puud ja põõsad. Ruutmeetri suurusele alale istutatakse kolm tainat.

Istutatavad liigid valitakse ümberkaudsete metsade ja haljasalade hulgast. Nii on kaasatud nii looduslikke metsaliike kui ka dekoratiivsemaid pargiliike. Tihedalt istutatud puud kasvavad valgust otsides kiiresti. Nii saavutatakse looduslikulaadne mets tavapärasest poole ajaga.

Kus asub Kerava kivisöemets?

Kerava kivisöemets on rajatud Kerava Kivisilla piirkonda Porvoontie ja Kytömaantie ristumiskohta. Söemetsa valitud liigid on puude, põõsaste ja metsaistikute segu. Liikide valikul on rõhku pandud kiirekasvulistele liikidele ja esteetilisele efektile, näiteks tüve või lehestiku värvidele.

Eesmärk on, et Kerava 100 juubeliaasta auks korraldatava Uue Ajastu Ehitusfestivali (URF) ajaks oleksid istutused heas kasvutempos. Üritus tutvustab säästvat ehitust, elamist ja elustiili Kerava mõisa rohelises ümbruses 26.7. juulist kuni 7.8.2024. augustini XNUMX.

Hiilimetsäsen on funktsionaalse ja ökoloogilise mõõtmega

Väikesed metsad pakuvad mitmekülgsust, toetades linnakeskkonda kliimamuutuste leevendamisel, eriti tihenevates linnades. Samuti on uuritud rohelise linnakeskkonna tervisele kasulikku mõju.

Söemetsi saab kasutada parkide ja linnaväljakute osana ning paigutada ka elamuplokkidesse. Söemetsa saab oma kasvuharjumuse tõttu kohandada ka kitsas ruumis piiritlevaks elemendiks või skaleerida suurteks aladeks. Söemetsad on alternatiiviks nii üksikutele tänavapuuridadele kui ka transpordi- ja tööstuskaitsemetsadele.

Hiilimetsas on ka keskkonnahariduslik vaatenurk, mis avab linnaelanikele süsiniku sidumise ja puude tähtsust. Hiilimetsäsenil on potentsiaali areneda üheks looduspõhiste lahenduste elupaigatüübiks.

Loe lähemalt Anna Pursiaineni lõputööst: Vaata metsa puudelt - mikrometsast Kerava süsinikumetsani (pdf).

Uudisfotod: Anna Pursiainen