Õppejuhend

Gümnaasiumi õppekava on kolm aastat pikk. Gümnaasiumiõpingud valmivad 2–4 aastaga. Õppeplaan koostatakse õpingute alguses selliselt, et gümnaasiumi esimesel ja teisel kursusel õpitakse ligikaudu 60 ainepunkti aastas. 60 ainepunkti katab 30 kursust.  

Oma valikuid ja ajakava saate kontrollida hiljem, sest ükski tund ei anna võimalust õpinguid kiirendada või aeglustada. Aeglustamine lepitakse õppenõustajaga alati eraldi kokku ja selleks peab olema põhjendatud põhjus. 

Erijuhtudel on hea plaan koostada kohe gümnaasiumi alguses koos õppenõustajaga. 

Õpingud koosnevad kursustest või õppeperioodidest

Gümnaasiumiõpe noortele koosneb riiklikest kohustuslikest ja süvaõppekursustest. Lisaks pakub gümnaasium laia valikut koolispetsiifilisi süva- ja rakenduskursusi.

Kursuste või õppeperioodide koguarv ja õpingute maht

Noorte gümnaasiumiõppes peab kursuste koguarv olema vähemalt 75 kursust. Maksimaalset summat pole määratud. Kohustuslikke kursusi on olenevalt matemaatika valikust 47–51. Valida tuleb vähemalt 10 riiklikku edasijõudnute kursust.

2021. aasta sügisel kasutusele võetud õppekava kohaselt koosneb õpe riiklikest kohustuslikest ja valikõppekursustest ning õppeasutusespetsiifilistest valikõppekursustest.

Gümnaasiumiõppe maht on 150 ainepunkti. Kohustuslikud õpingud on olenevalt matemaatika valikust 94 või 102 ainepunkti. Üliõpilane peab läbima vähemalt 20 ainepunkti riiklikke valikaineid.

Kohustuslikud, riiklikud süva- ja valikkursused või õppekursused

Küpsuseksami ülesanded koostatakse kohustuslike ja üleriigiliste süva- või valikkursuste või õppeperioodide alusel. Õppeasutusele või õppesuunale omased kursused on näiteks teatud ainerühmaga seotud kursused. Olenevalt õpilaste huvist toimuvad osad kursused vaid iga kahe-kolme aasta tagant.

Kui plaanite osaleda immatrikuleerimistöödes kolmanda kursuse sügisel, peaksite juba teisel õppeaastal läbima sügisel kirjutatavate ainete kohustuslikud ja süva- või riiklikud valikõpingud.

Lisatud tabelis on ülemisel real näidatud õppeainete kursuste kuhjumine õppenädalate lõikes iga perioodi lõpus vastavalt kolme aasta plaanile.

Ülemine rida näitab kogunemist kursuste kaupa (LOPS2016).
Alumine rida näitab akumulatsiooni krediitide kaupa (LOPS2021).

Eri ainete kohustuslikud ja riiklikud valikõpingud on kirjeldatud gümnaasiumi õppekava alustes. Ühine matemaatika moodul sisaldub õpilase poolt valitud matemaatika ainekavas. Kohustuslikke õpinguid, mida üliõpilane on õppinud, või riikliku valikõpinguid heaks kiitnud, ei saa tagantjärele kustutada. Muude valikõppe ja temaatiliste õppeainete võimalik lülitamine aine ainekavasse määratakse kohalikus õppekavas. Nendest on ainekavasse kantud ainult üliõpilase poolt heakskiidul läbitud õpingud.

Aine õppekava läbimiseks peab üliõpilane läbima aine õppe põhiosa. Maksimaalne ebaõnnestunud hinnete arv kohustuslikus ja riiklikus valikõppes on järgmine:

Kursuse ainekava hinne määratakse kaalutud aritmeetilise keskmisena, lähtudes üliõpilase õpitavate kohustuslike ja riiklike valikõpingute ainepunktidest.

Kohustuslikud, süva- ja koolipõhised kursused või riiklikud, valik- ja asutusepõhised õppekursused ning kursuste ja õppesuundade võrdväärsus.

Mine kursuste ja õppeperioodide vastavustabelitesse.

Kohalolekukohustus ja puudumised

Õpilasel on kohustus viibida vastavalt tööplaanile igal õppetunnil ja õppeasutuse ühisüritustel. Puududa võib haiguse tõttu või eelneval loal. Puudumine ei vabasta õppetöö osaks olevate ülesannete täitmisest, kuid puudumise tõttu tegemata jäänud ülesanded ja tundides käsitletud asjad tuleb sooritada iseseisvalt.

Rohkem infot leiab Kerava gümnaasiumi puudumislehelt: Kerava keskkooli puudumisemudel (pdf).

Puhkus, puudumise ja puhkuse taotlemine

Aineõpetaja võib anda loa individuaalseks puudumiseks õppekäigul, õppeasutuses pidude või ürituste korraldamisel ning õpilasesinduse tegevusega seotud põhjustel.

• Rühma juhendaja saab anda loa maksimaalselt kolmepäevaseks puudumiseks.
• Pikemaid vabastusi kooliskäimisest annab direktor põhjendatud põhjusel.

Puhkuseavaldus tehakse Wilmas

Puhkuseavaldus vormistatakse elektrooniliselt Wilmas. Kursuse või õppetüki esimesel tunnil tuleb alati kohal olla või oma puudumisest kursuseõpetajale ette teatada.

Kursuselt või õppeüksuse eksamilt puudumisest tuleb enne eksami algust teatada Wilmas kursuseõpetajale. Puuduv eksam tuleb sooritada järgmisel üldeksamipäeval. Kursust ja õppeüksust saab hinnata ka siis, kui eksami sooritamine on puudu. Kursuse ja õppeperioodide täpsemad hindamispõhimõtted lepitakse kokku kursuse esimeses tunnis.

Viimasel nädalal puhkuse või hobide tõttu puudujatele lisaeksamit ei korraldata. Õpilane peab osalema tavapärasel viisil, kas kursuseeksamil, korduseksamil või üldeksamil.

Üldeksamid toimuvad mitu korda aastas. Sügisesel üldeksamil saab tõsta ka eelmise õppeaasta kinnitatud hindeid.

Pikad matemaatikaõpingud saate vahetada matemaatika lühikeste õpingute vastu. Muudatus eeldab alati konsultatsiooni õppenõustajaga.

Pikad matemaatikakursused loetakse matemaatika lühikursusteks järgmiselt:

LOPS1.8.2016, mis jõustus 2016. augustil XNUMX:

• MAA02 → MAB02
• MAA03 → MAB03
• MAA06 → MAB07
• MAA08 → MAB04
• MAA10 → MAB05

Teised pika ainekava järgsed õpped on lühikavaga koolipõhised rakenduskursused.

Uus LOPS1.8.2021, mis hakkab kehtima 2021. augustil XNUMX:

• MAA02 → MAB02
• MAA03 → MAB03
• MAA06 → MAB08
• MAA08 → MAB05
• MAA09 → MAB07

Teised kinnitatud osaõpingud pika õppekava järgi või vahetusega seoses moodulitest üle jäänud ainepunktidele vastavad on lühiõppekava valikõppekursused.

Üliõpilase varem omandatud õpinguid ja muid pädevusi saab teatud tingimustel tunnustada õpilase gümnaasiumiõpingute osana. Otsuse pädevuse väljaselgitamise ja tunnustamise kohta gümnaasiumiõppe osana teeb direktor.

Ainepunkt õpingute eest LOPS2016 õppes

Õpilane, kes lõpetab õpingud vastavalt OPS2016 õppekavale ja soovib saada varem läbitud õpinguid või muid pädevusi gümnaasiumiõppe raames tunnustatud, peab esitama lõpetamistõendi või pädevustunnistuse koopia gümnaasiumi direktori postkasti.

Kompetentsi tunnustamine LOPS2021 uuringutes

Õpilane, kes õpib LOPS2021 õppekava järgi, taotleb oma varem läbitud õpingute ja muude oskuste tunnustamist Wilmas Õpingud -> HOPS alt.

Õpilane õpetus varem omandatud oskuste tunnustamiseks gümnaasiumiõppe raames LOPS2021

Juhend varem omandatud oskuste tunnustamise taotlemiseks LOPS2021 (pdf)

Religiooniõpetus ja ellusuhtumine

Kerava gümnaasium pakub evangeelse luterliku ja õigeusu usuõpetust ning eluvaateõpetust. Õigeusu religiooni õpetamine on korraldatud veebiõppena.

Õpilasel on kohustus osaleda korraldatud õppetöös vastavalt oma usutunnistusele. Õppimise ajal saab õppida ka teisi aineid. Muu usundi õpetust saab korraldada ka juhul, kui direktorilt taotleb õpetamist vähemalt kolm muusse usku õpilast.

Õpilasele, kes alustab gümnaasiumiharidust pärast 18-aastaseks saamist, õpetatakse vastavalt tema valikule kas religiooni- või eluvaadeteavet.

Hindamise eesmärgid

Hinde panemine on vaid üks hindamisvorm. Hindamise eesmärk on anda üliõpilasele tagasisidet õpingute edenemise ja õpitulemuste kohta. Lisaks on hindamise eesmärk innustada õpilast õpingutes ning anda lapsevanematele teavet õpingute edenemise kohta. Hindamine on tõendiks kraadiõppesse või tööellu kandideerimisel. Hindamine aitab õpetajaid ja koolikogukonda õppetöö arendamisel.

Kursuse ja õppeüksuse hindamine

Kursuse ja õppeüksuse hindamiskriteeriumid lepitakse kokku esimeses õppetunnis. Hindamisel võib lähtuda tunnitegevusest, õpiülesannetest, enese- ja kaaslaste hinnangust, aga ka võimalikest kirjalikest testidest või muudest tõenditest. Hinne võib väheneda puudumiste tõttu, kui õpilase oskuste kohta ei ole piisavalt tõendeid. Veebiõpe ja iseseisvalt õpitud kursused tuleb läbida kooskõlastatult.

Hinded

Iga gümnaasiumi kursust ja õppeperioodi hinnatakse eraldi ja üksteisest sõltumatult. Riiklikke kohustuslikke ja süvakursusi ning õppekursusi hinnatakse numbritega 4–10. Koolispetsiifilisi kursusi ja õppeasutusespetsiifilisi valikkursusi hinnatakse vastavalt õppekavale kas numbritega 4–10 või tulemushindega S või läbikukkunud H. Ebaõnnestunud koolispetsiifilised kursused ja õppekursused ei kogu läbitud õpingute arvu õpilase poolt.

Õppekava hinne T (täidetav) tähendab, et õpilase kursuse lõpetamine on puudulik. Esitusest on puudu eksam ja/või üks või mitu perioodi alguses kokkulepitud õppeülesannet. Mittetäielik ainepunkt tuleb täita järgmiseks korduseksami kuupäevaks või täielikult uuesti sooritada. Õpetaja märgib Wilmas puuduoleva soorituse vastava kursuse ja õppeüksuse kohta.

L (lõpetatud) märgis tähendab, et üliõpilane peab uuesti läbima kursuse või õppeüksuse tervikuna. Vajadusel saab lisainfot vastavalt õpetajalt.

Kui ainekavas ei ole ainsaks hindamiskriteeriumiks märgitud kursuse või õppeüksuse tulemushinnet, hinnatakse iga sooritust alati esmalt numbriliselt, sõltumata sellest, kas tulemushinne antakse kursuse, õppekursuse või ainekava eest või kasutatakse teist hindamismeetodit. Numbriline hinnang salvestatakse juhuks, kui õpilane soovib lõputunnistusele numbrilist hinnet.

Eduhinde tõstmine

Kinnitatud kursusehinnet või õppeüksuse hinnet saab proovida tõsta ühe korra, osaledes augustis toimuval üldeksamil. Hinne tuleb parem kui sooritus. Kandideerida saab vaid aasta varem läbitud kursusele või õppeüksusele.

Ebaõnnestunud hinde tõstmine

Läbikukkunud hinnet saad proovida tõsta ühe korra, osaledes üldeksamil või kursuseeksamil viimasel nädalal. Korduseksamile pääsemiseks võib õpetaja nõuda parandusõppes osalemist või lisaülesannete tegemist. Ebaõnnestunud hinnet saab uuendada ka kursuse või õppeüksuse kordussooritamisega. Korduskatsele registreerimine toimub Wilmas. Kordussooritusel saadud kinnitatud hinne märgitakse kursuse või õppeüksuse uueks hindeks.

Hinnete tõstmine korduseksamil

Ühe korduseksamiga saab proovida tõsta korraga maksimaalselt kahe erineva kursuse või õppeüksuse hinnet.

Kui üliõpilane jätab mõjuva põhjuseta vahele tema väljakuulutatud korduseksami, kaotab ta õiguse korduseksamile.

Üldised eksamid

Üldeksamid toimuvad mitu korda aastas. Sügisesel üldeksamil saab tõsta ka eelmise õppeaasta kinnitatud hindeid.

Teistes õppeasutustes läbitud kursusi hinnatakse tavaliselt tulemushindega. Kui tegemist on kursuse või õppeüksusega, mida hinnatakse gümnaasiumi õppekavas numbriliselt, muudetakse selle hinne gümnaasiumi hinnete skaalale järgmiselt:

Lõpphindamine ja lõputunnistus

Lõputunnistusel arvestatakse aine lõpphinnet läbitud kohustuslike ja riikliku süvakursuste aritmeetilise keskmisena.

2021. aasta sügisel kasutusele võetud õppekava kohaselt arvutatakse lõpphinne üleriigiliste kohustuslike ja valikõppekursuste aritmeetilise keskmisena, mida on kaalutud õppekursuse mahuga.

Ühe õppeaine kohta võib olla maksimaalselt järgmine arv ebaõnnestunud hindeid:

Riiklikke kursusi ei saa lõputunnistusest eemaldada

Lõputunnistusest ei saa eemaldada ühtegi lõpetatud riiklikku kursust, isegi kui need on läbikukkunud või madalamad keskmisest. Tagasilükatud koolispetsiifilised kursused ei kogune kursuste arvu.

2021. aasta sügisel kasutusele võetud õppekava järgi ei ole võimalik kustutada kohustuslikke õpinguid, mida üliõpilane on õppinud, ega kinnitatud riiklikku valikõpet. Tagasilükatud õppeasutusespetsiifilised õppesuunad ei kogune üliõpilase õppepunktide arvu.

Kui üliõpilane soovib tõsta lõpuhinnet, peab ta osalema enne või pärast küpsuseksamit enda valitud ainetes suulisel eksamil ehk eksamil. Eksam võib sisaldada ka kirjalikku osa.

Kui üliõpilane näitab eksamil üles suuremat küpsust ja aine paremat valdamist, kui seda nõuab kursuste või õppeüksuste hinnetega määratud ainehinne, siis hinnet tõstetakse. Eksamil lõpphinnet arvutada ei saa. Õpetaja võib tõsta ka õpilase lõpuhinnet, kui viimased ainepunktid selleks põhjust annavad. Seejärel saab arvesse võtta ka koolipõhiste kursuste valikõppe pädevust.

Gümnaasiumi õppekava edukalt läbinud õpilasele antakse gümnaasiumi lõputunnistus. Üliõpilane peab läbima vähemalt 75 kursust, kõik kohustuslikud kursused ja 10 riiklikku täiendkursust. 2021. aasta sügisel kasutusele võetud õppekava kohaselt peab üliõpilane läbima vähemalt 150 ainepunkti, kõik kohustuslikud õppeained ja vähemalt 20 ainepunkti riiklikud valikõpingud.

Gümnaasiumi lõputunnistuse saamise eelduseks on gümnaasiumi või kutsekooli lõputunnistus.

Kohustuslike ainete ja valikvõõrkeelte eest antakse numbriline hinne vastavalt gümnaasiumimäärusele. Tulemushinne antakse nii õppesuuna- ja temaatiliste õppekursuste kui ka õppeasutusele omaste valikõppekursuste eest. Üliõpilase soovil on tal õigus saada tulemushinne kehalise kasvatuse ja nendes ainetes, milles õpilase kursusetöö koosneb ainult ühest kursusest või uue õppekava järgi ainult kahest ainepunktist, samuti valikvõõrkeelte eest, kui üliõpilase kursuste töö nendes koosneb ainult kahest kursusest või maksimaalselt neljast ainepunktist.

Arvulise hinde muutmisest sooritushinde vastu tuleb teatada kirjalikult. Kõnealuse ankeedi saate gümnaasiumi õppebüroost, kuhu tuleb blankett samuti tagastada hiljemalt üks kuu enne tunnistuse kuupäeva.

Teisi õppekavas määratletud, gümnaasiumitööks sobivaid õpinguid hinnatakse tulemushinnanguga.

Kui õpilane ei ole hindamisega rahul, võib ta paluda direktoril uuendada otsust või lõpphindamist õpingute edenemise kohta. Uue hindamise otsustavad direktor ja õpetajad. Vajadusel saate taotleda piirkonna ametiasutuselt hinnangu korrigeerimist uuele otsusele.

Minge piirkondliku haldusameti veebisaidile: Isikliku kliendi parandusnõue.

Gümnaasiumis kasutatakse järgmisi tunnistusi:

Keskkooli diplomi

Gümnaasiumi lõputunnistus antakse õpilasele, kes on täitnud kogu gümnaasiumi õppekava.

Tunnistus ainekava läbimise kohta

Kursuse läbimise tunnistus väljastatakse, kui õpilane on sooritanud ühe või mitme gümnaasiumiaine kursusetöö ning tema eesmärk ei ole sooritada kogu gümnaasiumi kursust.

Abielulahutustunnistus

Gümnaasiumi lõpetamise tunnistus antakse õpilasele, kes lõpetab gümnaasiumi enne kogu gümnaasiumi õppekava läbimist.

Suulise keeleoskuse tunnistus

Suulise keeleoskuse testi tunnistus antakse õpilasele, kes on sooritanud suulise keeleoskuse testi pikas võõrkeeles või mõnes muus kodumaises keeles.

Keskkooli lõputunnistus

Gümnaasiumi lõputunnistus antakse õpilasele, kes on vastavalt määrustikule läbinud riikliku gümnaasiumi lõputunnistuse kursuse ja selleks vajalikud õpingud.

Luma liini sertifikaat

Loodusteaduslik-matemaatika kursuste läbimise tunnistus antakse gümnaasiumi lõputunnistuse (LOPS2016) lisana. Tunnistuse saamise tingimus on, et üliõpilane on matemaatika ja loodusainete liinil õppides läbinud vähemalt seitse koolipõhist rakenduskursust või teemaõppe koolipõhist kursust vähemalt kolmes erinevas õppeaines, milleks on süvamatemaatika, füüsika, keemia, bioloogia, geograafia, informaatika, teemaõpe ja reaalainete pass. Teemaõpetus ja reaalainete pass lähevad kokku üheks õppeaineks.

Pärast koolikohustuse seaduse jõustumist 1.8.2021. augustil 18 on gümnaasiumiõpinguid alustanud alla XNUMX-aastane õpilane kohustuslik. Õppekohustuslik üliõpilane ei saa õppeasutusest lahkuda omal etteteatamisega, välja arvatud juhul, kui tal on uus õppekoht, kuhu ta siirdub koolikohustusliku õppe lõpetamiseks.

Üliõpilane peab lahkumisavalduses teatama õppeasutusele tulevase õppekoha nime ja kontaktandmed. Õppekoht kontrollitakse enne ülesütlemise vastuvõtmist. Õppima kohustatud õpilasele on vajalik eestkostja nõusolek. Täiskasvanud õpilane saab taotleda lahkumist ilma eestkostja nõusolekuta.

Lahkumisavalduse täitmise juhend ja link Wilma lahkumisavaldusele.

Juhend LOPS 2021 järgi õppivatele õpilastele

Link Wilmale: Tagasiastumine (ankeet on nähtav eestkostjale ja täiskasvanud õpilasele)
Link: Juhised LOPS2021 õpilastele (pdf)

Juhend LOPS2016 järgi õppivatele õpilastele

Link: Väljaastumisavaldus LOPS2016 õpilastele (pdf)

Kerava gümnaasiumi korra eeskiri

Korrareeglite katmine

• Korraldusreeglid kehtivad kõigile Kerava gümnaasiumis töötavatele isikutele. Kodukorda tuleb järgida õppeasutuse tööajal õppeasutuse piirkonnas (kinnistud ja nende territoorium) ning õppeasutuse ürituste ajal.
• Eeskiri kehtib ka õppeasutuse poolt korraldatavatel üritustel väljaspool õppeasutuse territooriumi ja väljaspool tegelikku tööaega.

Tellimuse reeglite eesmärgid

• Korraldusreeglite eesmärk on mugav, turvaline ja rahulik koolikogukond.
• Igaüks vastutab kogukonna ees reeglite järgimise eest.

Õppeasutuse piirkond Õppeasutuse tööaeg

• Õppeasutuse maa-alaks on gümnaasiumihoone ja sellega seotud maa-alad ja parkimisalad.
• Õppeasutuse tööajaks loetakse õppeaastaplaani järgne tööaeg ning kõik õppeasutuse ja õpilaskonna poolt õppeasutuse tööajal korraldatavad ja õppeaastaplaanis kajastatud üritused.

Õpilase õigused ja kohustused

• Õpilasel on õigus saada õppe- ja õpiabi vastavalt õppekavale.
• Õpilastel on õigus turvalisele õppekeskkonnale. Hariduse korraldaja peab õpilast kaitsma kiusamise, vägivalla ja ahistamise eest.
• Õpilastel on õigus võrdsele ja võrdsele kohtlemisele, õigus isikuvabadusele ja puutumatusele ning õigus eraelu kaitsele.
• Õppeasutus peab edendama erinevate õppijate võrdset staatust ning soolise võrdõiguslikkuse ning keele-, kultuuri- ja usuvähemuste õiguste realiseerimist.
• Õpilasel on kohustus tunnist osa võtta, välja arvatud juhul, kui tema puudumisel on põhjendatud põhjus.
• Õpilane peab oma ülesandeid täitma kohusetundlikult ja käituma asjalikult. Õpilane peab käituma teisi kiusamata ning vältima tegevust, mis võib ohustada teiste õpilaste turvalisust või tervist, õppeasutuse kogukonda või õppekeskkonda.

Koolisõidud ja transpordi kasutamine

• Õppeasutus on oma õpilased koolisõiduks kindlustanud.
• Transpordivahendeid tuleb hoida neile ettenähtud kohtades. Sõidukeid ei tohi sõiduteedel hoida. Parkimismajas tuleb järgida ka transpordivahendite hoiustamise eeskirju ja juhiseid.

Igapäevane töö

• Tunnid algavad ja lõpevad täpselt õppeasutuse tavaplaani või eraldi väljakuulutatud programmi järgi.
• Igaühel on õigus töörahule.
• Õppetundidesse tuleb jõuda õigeaegselt.
• Mobiiltelefonid ja muud elektroonikaseadmed ei tohi õppetundide ajal häireid tekitada.
• Eksami ajal ei tohi õpilase käes olla telefoni.
• Õpetajad ja õpilased hoolitsevad selle eest, et õppetöö ruum oleks tunni lõpus puhas.
• Kooli vara ei tohi hävitada ega ruume risustada.
• Katkisest või ohtlikust asjast tuleb viivitamatult teatada koolimeistrile, õppebüroole või direktorile.

Koridorid, fuajeed ja söökla

• Õpilased käivad söömas määratud ajal. Söömisel tuleb jälgida puhtust ja häid kombeid.
• Õppeasutuse avalikes ruumides viibivad isikud ei tohi segada õppetundide ega eksamite ajal.

Suitsetamine ja joovastused

• Õppeasutuses ja õppeasutuse territooriumil on tubakatoodete (sh huuletubaka) kasutamine keelatud.
• Alkoholi ja muude joovastavate ainete kaasavõtmine ja tarvitamine on keelatud kooli tööajal kooli territooriumil ja kõikidel kooli poolt korraldatavatel üritustel (sh ekskursioonidel).
• Koolikogukonna liige ei tohi ilmuda õppeasutuse tööajal joobeseisundis.

Pettus ja pettusekatse

• Petturlik käitumine eksamil või muul tööl, näiteks lõputöö või esitluse koostamine, toob kaasa soorituse tagasilükkamise ja võimaluse korral ka õppejõudude ja alla 18-aastaste õpilaste eestkostjate tähelepanu juhtimise.

Puudumise aruanded

• Kui õpilane haigestub või peab koolist puuduma muul mõjuval põhjusel, tuleb sellest õppeasutust teavitada puudumiste süsteemi kaudu.
• Kõiki puudumisi tuleb selgitada vastastikku kokkulepitud viisil.
• Puudumised võivad viia kursuse katkestamiseni.
• Õppeasutus ei ole kohustatud korraldama täiendavat õppetööd õpilasele, kes on puudunud puhkuse või muul sarnasel põhjusel.
• Õpilasel, kes puudub eksamilt vastuvõetaval põhjusel, on õigus sooritada asenduseksam.
• Maksimaalselt kolmepäevase puudumise loa annab rühmavanem.
• Loa viibida kauem kui kolm päeva annab printsipaal.

Muud määrused

• Nendes küsimustes, mis kodukorras eraldi välja toodud ei ole, lähtutakse gümnaasiumi puudutavatest määrustest ja määrustest, näiteks gümnaasiumiseadusest ja teistes gümnaasiumi puudutavates seadustes sätestatust.

Korrareeglite rikkumine

• Õpetaja või direktor võib anda ebaadekvaatselt käituvale või õppetööd segavale õpilasele korralduse klassist või õppeasutuse korraldatud ürituselt lahkuda.
• Ebasobiv käitumine võib kaasa tuua vestluse, kodu poole pöördumise, kirjaliku hoiatuse või ajutise õppeasutusest vallandamise.
• Õpilane vastutab kooli varale tekitatud kahju hüvitamise eest.
• Täpsemad juhised ja määrused kooli kodukorra rikkumise mõjutusvahendite ja korra kohta on gümnaasiumiseaduses, gümnaasiumi õppekavas ning Kerava gümnaasiumi distsiplinaarmeetmete kasutamise kavas.

Kerava keskkooli muud kehtivad juhised ja juhendid

• Kerava gümnaasiumi puudumise mudel (pdf)
• Kerava Gümnaasiumi õppekorralduskava (pdf)
• Distsiplinaarmeetmete kasutamise plaan (pdf)
• Vastutuse jaotuse tabel (pdf)
• Haridusameti juhend koolidele seksuaalse ahistamise ennetamiseks (pdf)
• Kerava gümnaasiumi võrdõiguslikkus ja võrdõiguslikkuse kava 2023-2025 (pdf)