Õpipoisiõpe

Põhiharidusseaduse § 4 kohaselt on vald kohustatud korraldama põhihariduse omavalitsuse territooriumil elavatele koolikohustuslikele inimestele. Kerava linnas elavatele koolikohustuslikele lastele määrab Kerava linn koolikoha, milleks on nn lähikool. Kodule lähim koolimaja ei pruugi olla lapse lähikool. Põhikooli õppealajuhataja määrab õpilasele lähedal asuva kooli.

Kogu Kerava linn on üks õpilaste vastuvõtupiirkond. Õpilased paigutatakse koolidesse algklassiõpilaste vastuvõtu kriteeriumide alusel. Paigutusega soovitakse tagada, et kõikide õpilaste koolitee oleks olusid arvestades võimalikult turvaline ja lühike. Koolisõidu pikkust mõõdetakse elektroonilise süsteemi abil.

Kooli astuja otsus põhikooli õppima asumise ja lähikooli määramise kohta tehakse kuni 6. klassi lõpuni. Linn saab õppetöö kohta vahetada, kui selleks on põhjendatud põhjus. Õppekeelt ei saa siis muuta.

Gümnaasiumitesse üleminevad õpilased määratakse lähikoolideks Keravanjoki kool, Kurkela kool või Sompio kool. Gümnaasiumisse üleminevate õpilaste puhul tehakse esmane otsus end sisse kirjutada ja lähikool määrata kuni 9. klassi lõpuni.

Muus kohas kui Keraval elav õpilane saab Keraval koolikohta taotleda keskhariduse kaudu.

Õpilaste vastuvõtu põhitõed

  • Kerava linna põhihariduses lähtutakse esmase vastuvõtu kriteeriumidest tähtsuse järjekorras:

    1. Avaldusest või eritoetuse vajadusest ja toetuse korraldamisega seotud põhjusest lähtuvad eriti kaalukad põhjused.

    Lähtuvalt õpilase tervislikust seisundist või muudest mõjuvatest põhjustest saab õpilasele individuaalse hinnangu alusel määrata lähikooli. Üliõpilaseks vastuvõtmiseks peab eestkostja esitama terviseeksperdi arvamuse, kui selle aluseks on terviseseisundiga seotud põhjus, või eksperdi arvamuse, mis viitab muule eriti mõjuvale põhjusele. Põhjus peab olema selline, mis mõjutab otseselt seda, millises koolis õpilane on võimeline õppima.

    Eritoetust vajava õpilase põhiõpperühm otsustatakse eritoetuse otsusega. Algkooli koht määratakse lähimast õpilasele sobivast koolist.

    2. Õpilase ühtne koolitee

    Põhikoolis 1.–6. klassis õppinud õpilane jätkab kooliteed samas koolis ka 7.–9. Õpilase linna piires elama asumisel määratakse kooli asukoht uuesti uue aadressi alusel eestkostja soovil.

    3. Õpilase koolitee pikkus

    Õpilasele määratakse lähedal asuv kool, arvestades õpilase vanust ja arengutaset ning koolitee pikkust ja turvalisust. Kohalikuks kooliks võib määrata muud kooli kui õpilase elukohale füüsiliselt kõige lähemal asuva kooli. Koolisõidu pikkust mõõdetakse elektroonilise süsteemi abil.

    Õpilase elukohavahetus 

    Algklassiõpilase linna piires kolimisel määratakse kooli asukoht uuesti uue aadressi alusel. Keskkooliõpilase linna piires elama asumisel määratakse kooli asukoht ümber ainult eestkostja taotlusel.

    Elukohavahetuse korral Kerava piires või teise omavalitsusüksusesse on õpilasel õigus käia koolis, kuhu ta vastu võeti, kuni jooksva õppeaasta lõpuni. Koolisõitude korraldamise ja kulude eest vastutavad sellisel juhul aga eestkostjad ise. Elukoha aadressi muutumisest tuleb alati teavitada lapse koolijuhatajat.

    Loe lähemalt õpilaste kolimise kohta.

  • Eestkostjatel on soovi korral võimalik taotleda õpilasele koolikohta ka muus koolis kui õpilasele määratud lähedalasuv kool. Teise astme soovijaid saab kooli vastu võtta, kui õpilase klassis on vabu kohti.

    Gümnaasiumikohta taotletakse alles pärast seda, kui õpilane on saanud otsuse lähikonna põhikoolist. Keskastme õpilaskohta soovitakse selle kooli direktorilt, kus õpilaskohta soovitakse. Taotlemine toimub eelkõige Wilma kaudu. Eestkostjad, kellel ei ole Wilma ID-d, saavad printida ja täita paberkandjal ankeedi. Minge vormide juurde. Ankeedi saab ka koolidirektoritelt.

    Gümnaasiumikohale kandideerivate õpilaste vastuvõtmise kohta teeb otsuse õppealajuhataja. Direktor ei saa kooli vastu võtta abituriente, kui õpperühmas pole ruumi.

    Gümnaasiumikohale kandideerijad valitakse vabadele õppekohtadele prioriteetsuse järjekorras järgmistel põhimõtetel:

    1. Õpilane elab Keraval.
    2. Õpilase koolitee pikkus. Vahemaa mõõdetakse elektroonilise süsteemi abil. Selle kriteeriumi rakendamisel omistatakse koolikoht sellele õpilasele, kellel on keskkoolini kõige lühem vahemaa.
    3. Õdede-vendade alusel. Õpilase vanem õde-vend õpib vastavas koolis. Õe-venna alust aga ei kohaldata, kui vanem õde-vend õpib otsuse tegemise ajal kõnealuse kooli kõrgemas klassis.
    4. Joonista.

    Kooli teisejärguliseks taotlejaks on võimalik vastu võtta õpilast, kelle eritoetus on otsustatud korraldada eriklassis, kui õpilase klassi tasemel on eriklassis vabu kohti ja see on tingimusi arvestades asjakohane. õppetöö korraldamise eest.

    Gümnaasiumiõpilaseks astumise otsus tehakse algklasside õpilastel 6. klassi lõpuni ja põhikooli õpilastel 9. klassi lõpuni.

    Kui keskkoolikoha saanud õpilane kolib linna piires, määratakse uus koolikoht ainult eestkostja taotlusel.

    Teisese otsinguga saadud koolikoht ei ole seadusega määratletud lähikool. Eestkostjad vastutavad ise koolisõidu korraldamise ja sõidukulude eest teisese taotluses valitud kooli.

  • Kerava linna rootsikeelses põhihariduses lähtutakse järgmistest vastuvõtukriteeriumidest tähtsuse järjekorras, mille järgi määratakse õpilasele lähikool.

    Peamised kriteeriumid rootsikeelsesse põhiharidusse registreerumisel on järgmised:

    1. Keravalysya

    Õpilane elab Keraval.

    2. Rootsi keel

    Õpilase emakeel, kodukeel või hoolduskeel on rootsi keel.

    3. Rootsikeelne alusharidus ja alushariduse taust

    Õpilane on osalenud rootsikeelses alushariduses ja rootsikeelses alushariduses vähemalt kaks aastat enne koolikohustuse algust.

    4. Keelekümblusõppes osalemine

    Õpilane on osalenud keelekümblusõppes alushariduses ja alushariduses vähemalt kaks aastat enne kohustusliku õppe algust.

     

  • Direktor võib viia õpilase kooli üldhariduse, kui koolis on ruumi pärast esmaste kriteeriumide täitmist. Õpilased võetakse rootsikeelsesse põhiharidusse järgmiste keskastme õpilase vastuvõtu kriteeriumide alusel siin esitatud järjekorras:

    1. Õpilane elab Keraval.

    2. Õpilase emakeel, kodukeel või hoolduskeel on rootsi keel.

    3. Klassi suurus ei ületa 28 õpilast.

    Õppeaasta keskel Keravale elama asuva õpilase puhul määratakse rootsikeelse põhiõppe õpilaskoht õpilasele, kelle emakeel, kodukeel või hoolduskeel on rootsi keel.

  • Muusikakeskne õpe toimub Sompio koolis 1.–9. Fokuseeritud õpetamist saab taotleda kooli alguses, kui õpilane läheb esimesse klassi. Rõhuklassidesse valitakse eelkõige Kerava õpilased. Väljastpoolt linna saab elanikke kaalutud õppele vastu võtta vaid juhul, kui Kerava kriteeriumitele vastavaid soovijaid stardikohtadega võrreldes ei jätku.

    Kooli astuja eestkostja saab taotleda oma lapsele kohta Sompio kooli muusikakeskses õppetöös teisejärgulise avalduse kaudu. Muusikaklassi valimine toimub läbi sobivustesti. Sobivustesti korraldatakse, kui soovijaid on vähemalt 18. Sompio kool teavitab taotlejate eestkostjaid sobivustesti toimumise ajast.

    Sobivustesti ümbermõõt korraldatakse nädala jooksul pärast tegelikku sobivustesti. Sobivustesti saab õpilane osaleda ainult siis, kui ta on testi sooritamise päeval haige olnud. Enne korduseksamit peab taotleja esitama muusikakeskset õpet korraldava kooli direktorile haiguslehe. Õpilasele saadetakse kutse sobivustesti kordustestile.

    Kaalutud õppetööle pääsemiseks on vajalik vähemalt 30%.
    sobivustesti koondhindest. Muusikakesksele õppetööle võetakse vastu maksimaalselt 24 õpilast, kellel on sobivustestis kõrgeim aktsepteeritud punktisumma. Õpilasele ja tema eestkostjatele antakse teave sobivustesti kinnitatud sooritamise kohta. Õpilasel on aega üks nädal, et teavitada õpilaskoha vastuvõtmisest muusikakesksele õppetööle, s.o kinnitada õpilaskoha vastuvõtmine.

    Muusikarõhuga õppega alustatakse, kui sobivustesti sooritanud ja õpilaskoha kinnitanud õpilasi on vähemalt 18. Muusikarõhuga õppeklassi ei asutata, kui pärast kinnitamise etappi jääb alustavate õpilaste arv alla 18 õpilase. kohad ja otsuste tegemine.

    Muusikaklassi õpilastele antakse otsus registreeruda üheksanda klassi lõpuni.

    Teisest omavalitsusest koliv õpilane, kes õppis sarnase rõhuasetusega, võetakse rõhuklassi vastu ilma sobivustestita.

    Õpilaste kohad, mis võivad vabaneda mõnest muust kui sügisel algavast 1. kursusest, kuulutatakse kandideerimiseks avatuks igal õppeaastal kevadsemestril, mil korraldatakse sobivustesti. Vabanenud üliõpilaskohad täidetakse järgmise õppeaasta algusest.

    Õpilaste rõhuasetusõppesse vastuvõtmise otsuse teeb põhihariduse direktor.