Kurkela kooli võrdõiguslikkuse ja võrdõiguslikkuse kava 2023-2025

Taust

Meie kooli võrdõiguslikkuse ja võrdõiguslikkuse kava lähtub võrdõiguslikkuse ja võrdõiguslikkuse seadusest.

Võrdsus tähendab, et kõik inimesed on võrdsed sõltumata nende soost, vanusest, päritolust, kodakondsusest, keelest, usutunnistusest ja veendumustest, arvamusest, poliitilisest või ametiühingulisest tegevusest, perekondlikest suhetest, puudest, tervislikust seisundist, seksuaalsest sättumusest või muust isikuga seotud põhjusest. . Õiglases ühiskonnas ei tohiks inimesega seotud tegurid, nagu põlvnemine või nahavärv, mõjutada inimeste võimalusi saada haridust, saada tööd ja erinevaid teenuseid.

Võrdõiguslikkuse seadus kohustab edendama soolist võrdõiguslikkust hariduses. Kõigil inimestel peaksid olema võrdsed võimalused hariduseks ja professionaalseks arenguks. Õpikeskkondade korraldus, õppetöö ja aineeesmärgid toetavad võrdõiguslikkuse ja võrdõiguslikkuse elluviimist. Võrdõiguslikkuse edendamine ja diskrimineerimise vältimine toimub sihipäraselt, arvestades õpilase vanust ja arengutaset.

Võrdsus- ja mittevõrdõiguslikkuse kava koostamine ja menetlemine Kurkela koolis

Haridusamet teatab: Võrdõiguslikkuse seadus nõuab võrdõiguslikkuse kava koostamist koostöös töötajate, õpilaste ja üliõpilaste ning eestkostjatega. Plaanid nõuavad esialgse olukorra uuringut. Lisaks võrdõiguslikkuse kavale peab õppeasutus koostama personalipoliitika võrdõiguslikkuse kava, kui õppeasutuses töötavate töötajate arv on alaliselt üle 30 töötaja.

Kurkela kooli juhtkond alustas võrdõiguslikkuse ja mittevõrdõiguslikkuse kava koostamist novembris 2022. Juhtkond tutvus teemaga seotud Opetushallituse, yhdenvertaisuus.fi, maailmanmankoulu.fi ja rauhankasvatus.fi veebilehtede poolt toodetud materjaliga. , teiste hulgas. Sellest taustainfost juhindudes koostas juhtimisgrupp 1.-3., 4.-6. ja 7.-9. klasside õpilastele ankeedid võrdõiguslikkuse ja võrdõiguslikkuse hetkeolukorra kaardistamiseks. Lisaks koostas juhtkond oma küsitluse ka personali jaoks.

Küsitlustele vastasid õpilased jaanuari alguses. Õpetajad tutvusid õpilaste vastustega ning panid kokku nendest ja õpilaste vastustest tulenevatest põhitegevusettepanekutest kokkuvõtte. Kogukondlikul õpilashoolekande koosolekul vaadati koos õpilaste esindajate ja eestkostjatega üle õpilaste vastused küsimustikele ning kaaluti võimalikke meetmeid võrdõiguslikkuse ja võrdõiguslikkuse edendamiseks.

Õpilaste, õpetajate ja eestkostjate kommentaaride ja vastuste põhjal koostas juhtrühm kirjelduse hetkeolukorrast ja peamistest kokkulepitud meetmetest käesoleva plaani jaoks. Plaani tutvustati õppejõududele assamblee koosolekul.

Aruanne võrdõiguslikkuse ja mittevõrdõiguslikkuse olukorrast Kurkela koolis

Kooli juhtkond töötas õpilastele mõeldud küsitluste kallal, mille eesmärk oli välja selgitada Kurkela kooli olukord võrdsuse ja võrdõiguslikkuse seisukohalt. Töö edenedes oli märgata, et mõisted olid väikese õpilase jaoks keerulised. Seetõttu sai töö aluseks arutelu ja mõistete määratlemise tundides.

Tulemused näitasid, et 32% 1.-3. klassi õpilased on kogenud diskrimineerimist. 46% õpilastest on näinud teise õpilase diskrimineerimist. 33% õpilastest leidis, et Kurkela kool on võrdne ja 49% ei osanud selles küsimuses seisukohta võtta.

Tulemused näitasid, et 23,5% 4.-6. klassi õpilastest on viimase aasta jooksul kogenud diskrimineerimist. 7,8% õpilastest ise tundis, et on kedagi teist diskrimineerinud. 36,5% õpilastest on näinud teise õpilase diskrimineerimist. 41,7% õpilastest leidis, et Kurkela kool on võrdne ja 42,6% ei osanud selles küsimuses seisukohta võtta.

15% keskkooliõpilastest tunnevad, et nad esindavad rühma, mis on eriti vastuvõtlik diskrimineerimisele. 75% neist on kogenud diskrimineerimist. 54% õpilastest on näinud, et teist õpilast on diskrimineeritud. Kõigi õpilaste vastustest selgub, et kõige enam diskrimineeritakse seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi, aga ka keele, päritolu, etnilise või kultuurilise tausta tõttu. 40% leiab, et kool on võrdne koht, 40% mitte ja ülejäänud ei oska öelda. 24% õpilastest ei tunne, et nad saavad olla nemad ise, kartmata, et neid diskrimineeritakse. 78% arvab, et kool on võrdõiguslikkuse teemadega piisavalt tegelenud ja 68% leiab, et soolise võrdõiguslikkusega on koolis piisavalt tegeletud.

Kurkela koolis kokku lepitud eesmärgid ja meetmed võrdõiguslikkuse ja võrdõiguslikkuse edendamiseks

Õpilaste küsitluse, töötajate küsitluse ning kogukonna õpilashoolduse ja personali ühisarutelude tulemusena leppis kooli juhtkond kokku järgmistes võrdõiguslikkuse ja võrdõiguslikkuse edendamise meetmetes:

1. Suurendame võrdõiguslikkuse ja võrdõiguslikkuse mõistete ja teemade käsitlemist õpilastega.
2. Õppesituatsioonides võrdõiguslikkuse ja võrdsuse realiseerimise eest hoolitsemine, näiteks diferentseerumise, toetuse ja individuaalsete vajaduste arvestamisel.
3. Personali pädevuse tõstmine võrdõiguslikkuse ja võrdõiguslikkusega seotud teemade ja mõistete osas.
4. Personali võrdõiguslikkuse ja võrdõiguslikkuse kogemuse suurendamine osalemise ja ärakuulamise võimaldamise kaudu, näiteks ületundide kasutamise osas.

1.-6. klassid

Tulemused arutati töötajate vahel rühmades. Õpilaste vastuste põhjal leidsid töötajad, et õpilased peavad oluliseks arutelusid võrdõiguslikkuse teemadel. Õpilaste hinnangul on koostööl oluline osa võrdõiguslikkuse ja võrdõiguslikkuse elluviimisest. Lisaks saaks teemasid näiteks plakatite abil nähtavaks teha ka kooli igapäevaelus. Õpilased pidasid oluliseks olla ära kuulatud ja igapäevaellu kaasatud. Tulemused näitasid, et üliõpilasesinduse tegevusel on võtmeroll võrdõiguslikkuse ja võrdõiguslikkuse suurendamisel. 

7.-9. klassid

Õpilaste vastustest toodi välja seksuaalkasvatuse olulisus erinevatele klassiastmetele ning soov saada faktilist infot näiteks seksuaalse diskrimineerimise ja ohutusalaste oskuste kohta. Õpilased tõid välja ka vajaduse, et näiteks vahetunnis oleks täiskasvanu kohal, loodetakse suurendada täiskasvanute arvu vahetunniks ja koridori järelevalveks. Samuti loodavad õpilased, et täiskasvanud suurendavad oma arusaama mitmekesisusest ja arutlevad ülalmainitud teemadel täiskasvanutega.

Kogukonnapõhine õpilashooldus

Kogukondlik õpilashoiu koosolek korraldati kolmapäeval, 18.1.2023. jaanuaril XNUMX. Kõigist klassidest olid kutsutud õpilaste esindaja, õpilashoolekande töötajad ja eestkostjad. Direktorid tutvustasid õpilaste küsitluse tulemusi. Pärast ettekannet arutasime küsitluse tulemustest tulenevaid küsimusi. Õpilased ütlesid, et need teemad ja nende kontseptsioonid olid paljudele õpilastele keerulised. Sama ütlesid ka õpetajad. Kogukonnapõhise õpilashoolduse meetme ettepanek on, et võrdõiguslikkuse ja võrdõiguslikkuse küsimustega tegeletaks rohkem tundides, arvestades õpilaste vanuselist taset. Õpilasliidu ettepanek oli, et õpilased korraldaksid kooli täiskasvanute abiga õppeaasta jooksul lahtiste uste päevi ja temaatilisi sessioone. 

Personali võrdõiguslikkuse kava

Personalile suunatud küsitluses tulid välja järgmised tähelepanekud: Edaspidi on küsitluses vaja teha muudatusi küsimuste paigutuses. Paljud küsimused oleks vajanud alternatiivi, ei oska öelda. Paljudel õpetajatel ei olnud küsimuse ainevaldkondadega tingimata isiklikku kogemust. Avatud rubriigis koorus välja vajadus ühisteks aruteludeks meie kooli levinud tavade ja reeglite üle. Edaspidi tuleb tugevdada tunnet, et töötajad sind ära kuulavad. Küsitlusele antud vastustest konkreetseid murekohti ei ilmnenud. Vastuste põhjal on töötajad väga teadlikud kooli pühendumisest võrdõiguslikkuse edendamisele. Personali vastuste põhjal on näiteks karjääri edenemine ja koolitusvõimalused kõigile võrdsed. Tööülesannete korraldus vastab personali oskustele. Töötajate vastuste põhjal on diskrimineerimisjuhtumid hästi tuvastatavad, kuid 42,3% ei teadnud, kuidas võtta seisukohta, kas diskrimineerimisega tegeletakse tõhusalt.