Sompio kooli võrdõiguslikkus ja võrdõiguslikkuse kava 2023-2025

1. Aruanne kooli võrdõiguslikkuse olukorrast

Kooli võrdõiguslikkuse olukord on selgitatud 2022. aasta detsembris õpilasküsitluse abil. Allpool on vastustest välja võetud tähelepanekud kooli olukorra kohta.

Põhikooli leiud:

Küsitlusele vastas iseseisvalt 106 3.-6.klassi õpilast ja 78 1.-2.klassi õpilast. Küsitlus viidi läbi 1-2 klassis arutelu- ja pimehääletuse meetodil.

Kooli õhkkond

Enamik (nt 3% 6-97,2 klassi õpilastest) tunneb end koolis turvaliselt. Ebakindlust tekitavad olukorrad on üldiselt seotud keskkooli laste tegevuste ja koolireisidega. Enamik 1.-2. klassi õpilastest arvab, et teiste arvamus ei mõjuta nende endi valikuid.

Diskrimineerimine

Suurem osa põhikooliõpilastest ei ole diskrimineerimist kogenud (nt 3% 6–85,8 klassi õpilastest). Toimunud diskrimineerimine on olnud seotud mängudest kõrvalejäämise ja oma välimuse kommenteerimisega. 15 diskrimineerimist kogenud 3.-6. klassi õpilasest viis ei ole sellest täiskasvanule rääkinud. Kõik 1.-2. klassi õpilased on tundnud, et neid on koheldud õiglaselt.

3.-6. klassi õpilastest 8 (7,5%) tunnevad, et õpilase sugu mõjutab seda, kuidas õpetaja teda kohtleb. Mõnede vastuste (5 tk) põhjal on tunda, et vastassoost õpilastel lastakse asju kergemini ajada ilma karistuseta. Neli (3,8%) õpilast leidis, et õpilase sugu mõjutab õpetaja antud hinnangut. 95 õpilast (89,6%) tunneb, et õpilasi julgustatakse võrdselt.

Õpilaste arenguettepanekud võrdõiguslikkuse ja võrdõiguslikkuse elluviimiseks koolis:

Kõik peaksid olema mängudesse kaasatud.
Kedagi ei kiusata.
Õpetajad sekkuvad kiusamisse ja muudesse keerulistesse olukordadesse.
Koolis kehtivad ausad reeglid.

Keskkooli tulemused:

Kooli õhkkond

Suurem osa õpilastest peab võrdõiguslikkust väga oluliseks.
Enamik õpilasi tunneb, et kooli õhkkond on võrdne. Umbes kolmandiku arvates on atmosfääri võrdsuses puudujääke.
Kooli personal kohtleb õpilasi võrdselt. Võrdse kohtlemise kogemus ei realiseeru erinevate vanuste vahel ja kõik ei tunne, et saavad koolis olla nemad ise.
Umbes 2/3 arvab, et nad saavad kooli otsuseid hästi või üsna hästi mõjutada.

Ligipääsetavus ja suhtlus

Õpilased tunnevad, et arvestatakse erinevate õpistiilidega (2/3 õpilastest). Kolmas arvab, et õppimist raskendavaid aspekte ei võeta piisavalt arvesse.
Küsitluse järgi on kool olnud edukas teabe edastamisel.
Umbes 80% leiab, et üliõpilasesinduse tegevuses on lihtne osaleda. Õpilastel oli raske nimetada, kuidas saaks üliõpilaskonna tegevust paremaks muuta. Suur osa arendusettepanekutest oli seotud koosolekute korraldamisega (aeg, arv, informeerimine etteaimamisega ja teistele õpilastele koosolekute sisust rääkimine).

Diskrimineerimine

Umbes 20% (67 vastajat) 6.-9. klassi õpilastest on viimase õppeaasta jooksul kogenud diskrimineerimist või ahistamist.
89 õpilast ei ole viimase õppeaasta jooksul diskrimineerimist või ahistamist isiklikult kogenud, kuid on seda täheldanud.
31 vastajat, kes kogesid või täheldasid diskrimineerimist 6.-9. klassi õpilastest teatasid koolitöötajate diskrimineerimisest või ahistamisest.
80% tajutud diskrimineerimisest ja ahistamisest panid toime õpilased.
Peaaegu poole diskrimineerimise ja ahistamise põhjuseks peetakse seksuaalset sättumust, arvamust ja sugu.
Umbes veerand diskrimineerimist või ahistamist jälginutest rääkis sellest.

Õpilaste arenguettepanekud võrdõiguslikkuse ja võrdõiguslikkuse elluviimiseks koolis:

Õpilased soovisid rohkem võrdõiguslikkuse tunde ja selleteemalist arutelu.
Õpilaste hinnangul on oluline varajane sekkumine segavale käitumisele.
Kõiki koheldaks ühtemoodi ja õpilastel lubataks olla nemad ise.

2. Vajalikud meetmed võrdõiguslikkuse edendamiseks

Koos töötajatega kavandatud meetmed:

Tulemused vaadatakse üle kollektiivi ühisel koosolekul ja tulemuste üle peetakse ühisarutelu. Korraldame personalile 2023. aasta kevadise YS perioodi ehk Vesoo koolituse seksuaal- ja soovähemuste teemal. Vaata ka jaotist 3.

Põhikoolis kavandatavad meetmed:

Tulemused vaadatakse üle 7.2. veebruaril toimuval kollektiivi ühisel koosolekul. põhikooli YS ajal ja toimub ühine arutelu tulemuste üle.

Asjaga tegelemine tundides

Õppetund 14.2.
Käime klassis läbi küsitluse tulemused.
Mängime koostöömänge meeskonnavaimu tugevdamiseks.
Teeme ühise vahetunni/tunnid, kus kõik klassi õpilased koos mängivad või mängivad.

Sompio kool on pühendunud ahistamise ja diskrimineerimise ennetamisele.

Gümnaasiumis kavandatavad meetmed:

Tulemused vaadatakse üle klassijuhataja tunnis sõbrapäeval, 14.2.2023. veebruaril XNUMX. a. Eelkõige kaalume, kuidas neid asju parandada:

Täname keskastme õpilasi selle eest, et tulemuste põhjal tajuvad algklassiõpilased kooli turvalise kohana.
Peaaegu poole diskrimineerimise ja ahistamise põhjuseks peetakse seksuaalset sättumust, arvamust ja sugu.
Umbes veerand diskrimineerimist või ahistamist jälginutest rääkis sellest.

Õpilaste arenguettepanekud võrdõiguslikkuse ja võrdõiguslikkuse elluviimiseks koolis:

Õpilased soovisid rohkem võrdõiguslikkuse tunde ja selleteemalist arutelu.
Õpilaste hinnangul on oluline varajane sekkumine segavale käitumisele.
Kõiki koheldaks ühtemoodi ja õpilastel lubataks olla nemad ise.

Iga keskkooli klassi õpilased esitavad sõbrapäeva teematunnis klassijuhatajale kolm arenguettepanekut, et suurendada võrdsust ja võrdsust koolis. Ettepanekud arutatakse õpilasesinduse koosolekul ja üliõpilasliit teeb seda kasutades konkreetse ettepaneku.

Sekkumine tähendab tahtlikku inimväärikuse rikkumist. Igaühel peaks olema õigus turvalisele koolile, kus pole vaja karta ahistamist.

Võib esineda näiteks ahistamist

• naljad, sugestiivsed žestid ja näoilmed
• nimetamine
• soovimatud häirivad sõnumid
• soovimatu puudutamine, seksuaalne ahistamine ja ahistamine.

Diskrimineerimine tähendab, et kedagi koheldakse isikuomaduse tõttu halvemini kui teisi:

• vanus
• päritolu
• kodakondsus
• keel
• religioon või veendumused
• arvamus
• perekondlikud suhted
• tervislik seisund
• puue
• seksuaalne sättumus
• muu isikuga seotud põhjus, näiteks välimus, jõukus või koolilugu.

Sompio koolis on igaühel õigus oma sugu määratleda ja väljendada.

Meie koolis rõhutame, et sookogemused ja väljendusviisid on mitmekesised ja individuaalsed. Õpilase kogemust väärtustatakse ja toetatakse. Võimaliku kiusamisega tegeletakse.

Õpetamine on sootundlik.

• Õpetajad ei liigita õpilasi stereotüüpselt tüdrukuteks ja poisteks.
• Õpilased peavad soost sõltumata tegema samu asju.
• Rühmajaotused ei põhine soo alusel.

Sompio kool edendab erinevas vanuses inimeste võrdõiguslikkust ja kaasamist.

• Erinevas vanuses õpilasi juhendatakse üksteisesse lugupidavalt suhtuma.
• Koolitegevuses arvestatakse erinevas vanuses inimeste vajadustega.
• Väärtustatakse nii noorte kui ka kogenud töötajate tugevaid külgi.

Sompio kooli õhkkond on avatud ja jutukas.

Sompio kool ei diskrimineeri puude ega tervise alusel.

Õpilaste ja töötajate kohtlemine on võrdne ja õiglane, olenemata vaimsest või füüsilisest haigusest või puudest. Õpilastel ja töötajatel on õigus otsustada, mida nad oma tervisliku seisundi või puude kohta ütlevad. Rajatised on takistusteta ja ligipääsetavad.

Õppetöö on keelepõhine.

• Õppetöös arvestatakse õpilaste individuaalseid keelelisi ressursse ja vajadusi.
• Õpetamine toetab soome keele õppimist. Piisav soome keele oskus hoiab ära tõrjutuse ja võimaldab õpilasel koolitöös edeneda.
• Õpilasi julgustatakse jagama teavet oma kultuuri ja keeletausta kohta. Neid suunatakse hindama oma kultuuri ja keelt.
• Kooli suhtlus on arusaadav ja selge. Kooli tegevustes saavad osaleda ka nõrga soome keele oskusega inimesed.
• Kodu- ja koolikoostöökohtumistel ning magistriõppe üliõpilaste vanemateõhtul on tõlgiteenus.

3. Hinnang eelmise plaani täitmisele ja tulemustele

Aruteluteemad töötajatega (tuli esile töömeeskondades, mitte küsitluses):

• Tualettruumid jagunevad põhikoolis endiselt soo järgi.
• Õpetajad jagavad poisid stereotüüpselt tüdrukute ja poiste rühmadesse, kes peaksid käituma erinevalt.
• Eestkostjatel ja nõrga soome keele oskusega õpilastel on raske kooli infot jälgida.
• Õpilasi ei julgustata piisavalt oma kultuuri ja keele kohta teavet jagama.
• Soome keele kui teise keele õpilased ei saa piisavalt tuge ja eristamist. Pidev tõlgile lootmine ei toeta õpilase soome keele õppimist.