Enesevarustatus

Enesevalmidus on valla, väikemajaelaniku, korteriühistu ja ettevõtte erinevate häirete, eriolukordade ja erandolukordade toimimismudelite läbimõtlemine, teavitamine ja materiaalne ettevalmistamine. Üllatavad olukorrad on näiteks elektri- ja veekatkestused või soojajaotuse häired. Eelnev ettevalmistus aitab olukordadega toime tulla.

Vaata ettevalmistust sellest vaatenurgast, kas tegemist on väikemajaelaniku, korteriühistu või ettevõtte ettevalmistusega.

Väikemajaelaniku ettevalmistamine ja kaitse

Ametivõimud ja organisatsioonid on koostanud 72-tunnise valmisoleku soovituse, mille kohaselt peaksid majapidamised olema valmis häirete korral vähemalt kolm päeva iseseisvalt hakkama saama. Oleks hea, kui vähemalt selleks korraks kodus oleks söök-jook, ravimid ja muud esmatarbekaubad.

Tutvuge 72 tunni soovitusega veebisaidil 72tuntia.fi:

Seaduse järgi peab varjupaik olema ehitatud elamiseks, töötamiseks või alaliseks elamiseks mõeldud hoonesse, mille ehitusalune pind on vähemalt 1200 m2. Kui korterelamul või Elamuühiskonnal puudub oma avalik varjualune, vastutavad elanikud ajutistes varjupaikades enda kaitsmise eest. Praktikas tähendab see kodu interjööri kaitsmist. Kui olukord seda nõuab, annavad võimud elanikele eraldi juhised vajalike meetmete kohta.

Ka paljudes tõsistes olukordades pole varjupaikadesse varjumine ainuke võimalus, vaid linna elanikkonda saab ka ohutumatesse piirkondadesse kolida, s.t evakueerida. Kui olukord nõuab erandjuhtudel linna elanike ümberpaigutamist, otsustab ümberasutava piirkonna ja rahvastiku üle riigivolikogu. Ülemineku üldise juhtimise eest vastutab siseministeerium.

Võimud teavitavad inimesi vajadusest end siseruumides kaitsta ohuteadete ja ohumärgiga. Kui muid juhiseid ei anta, võite järgida üldisi juhiseid enda sisemuses kaitsmiseks:

• Minge siseruumidesse ja jääge siseruumidesse. Sulgege uksed, aknad, ventilatsiooniavad ja ventilatsioon.
• Lülitage raadio käima ja oodake rahulikult võimude juhiseid.
• Liinide blokeerimise vältimiseks vältige telefoni kasutamist.
• Ärge lahkuge piirkonnast ilma võimude teavitamiseta, et mitte sattuda teel ohtu.

Korteriühistu ja ettevõtte ettevalmistamine ja kaitsmine

Elanikkonna varjupaigad on vajadusel mõeldud kaitseks sõja ajal. Ametivõimud annavad korralduse elanike varjupaigad töökorda seada, kui olukord seda nõuab. Sel juhul tuleb kaitsed töökorda seada hiljemalt 72 tunni jooksul pärast ametliku korralduse väljastamist. 

Hoone kodanikukaitse eest vastutavad hoone omanikud ja valdajad. Korteriühistut esindab korteriühistu juhatus, äriühingut esindab ettevõtte juhatus või vara omanik. Varjupaiga eest vastutamine hõlmab nii varjupaiga hooldamist ja renoveerimist kui ka varjupaiga tegevuse juhtimist. Soovitav on, et varjupaigal oleks oma varjupaiga juhataja. Piirkondlikud päästeliidud korraldavad õe rolli koolitust. 

Kui ametiasutused annavad korralduse kasutada varjupaika tegelikuks kaitseotstarbeks, peavad vara omanik ja kasutajad varjualuse tühjendama ja kasutamiseks ette valmistama. Varjupaigas varjupaika minnes moodustavad varjupaiga tegevpersonali tegelikud varjupaiga kasutajad ehk hoones elavad, töötavad ja viibivad inimesed. Varjupaigapõhised kasutusjuhised on tsiviilvarjupaigas ja maja päästeplaanis.

Enam ei kehti kohustuslikud eeskirjad kodanikukaitse ohutus- ja kaitsematerjalide, nagu tööriistad ja isikukaitsevahendid, ega nende koguse kohta. Siiski on soovitatav, et tsiviil-varjupaigal oleks olemas vajalikud materjalid, mis on vajalikud varjupaiga kasutamiseks ettevalmistamiseks ja enda kaitsmiseks.