Loodusrajad ja ekskursioonikohad

Kerava pakub rikkalikku ja mitmekülgset looduskeskkonda kõigile loodusesõpradele ja -huvilistele. Lisaks Haukkavuori looduskaitsealale on Keraval mõned kohalikult väärtuslikud loodus- ja ekskursioonikohad.

Ollilanlammi pikk puurada

  • Haukkavuori on provintsiliselt väärtuslik loodusala, mis on võetud kaitse alla looduskaitsealana. Haukkavuorel saab mägironija aimu, milline Keravanjoki kunagi vanasti välja nägi. Ümbruskonnast leiab Kerava väärtuslikumaid ja ulatuslikumaid puistuid, aga ka põlismetsalaadseid puistuid.

    Kaitseala suurus on umbes 12 hektarit. Piirkonna kõrgeim küngas, kivine Haukkavuori, kõrgub umbes 35 meetri kõrgusel Keravanjoki pinnast. Looduskaitseala läbib tähistatud loodusrada kogupikkusega 2,8 kilomeetrit.

    Asukoht

    Looduskaitseala asub Keravanjoe ääres Kerava põhjaosas. Haukkavuorile pääseb Kaskelantielt, mille ääres on parkimisala ja viidatahvel. Parkimisalast algab rada läbi põldude.

    Haukkavuori loodusraja alguspunkt

Kohalikult väärtuslikud loodus- ja ekskursioonikohad

Kogemist väärt loodus- ja ekskursioonikohad asuvad lisaks Haukkavuorile ka linna ida- ja kirdeosas. Linna omandis olevad metsad on kõigi linnaelanike ühised puhkealad, mida saab iga mehe õigusi järgides vabalt kasutada.

  • Ollilanlampi on Kerava suurim tiik, mis koos järvega moodustab huvitava loodus- ja matkakoha. Ollilanlammi ümbrus on tegus välipuhkeala: tiigi ja selle põhjakülje vahel kulgeb piklik metsarada, mis ühendab ümbruskonna metsaradasid. Ollilanlammi ümbruse loodusrada on takistusteta ning tänu laiadele pikkadele puudele ja tasasele maastikule on sellel võimalik ringi liikuda ratastooli ja käruga.

    Asukoht

    Ollilanlampi asub Kerava idaosas, Ahjo välipuhkealal. Ollilanlammi lähedal Keupirti hoovis on parkla. Vanalt Lahdentielt keera Talmantiele ja kohe esimesel ristmikul põhja viivale teele, mis viib Keupirti hoovi.

    Kohe Ollilanlammi kõrval on ka väike parkla, kuhu saab sõita Talmantiel edasi sõites veidi kaugemale kui Keupirti poole sõites.

    Tiigini pääseb ka mööda rada kõndides.

  • Kytömaa Haavikko pindala on 4,3 hektarit. Platsil on eriline atmosfäär, sest seal on palju hakkpuitu ja ka mõned küpressid.

    Asukoht

    Kytömaan Haavikko asub Kerava põhjaosas, rongiliini ja Kytömaantie vahel. Kytömäki Haavikonile saab Koivulantielt põhja poole keerates Kytömaantiele. Tee vasakul pool on väike laiendus, kuhu saab auto jätta.

  • Myllypuro looklev org, mis on Kerava üks väärtuslikest väikeveekogudest, on umbes 50 meetrit lai, umbes 5-7 meetrit sügav ja pindalaga veidi üle 2 hektari. Oru põhjas põhjaotsast lookleva kivise Myllypuro laius on umbes paar meetrit ning kaugus lookleva oja põhjaotsast lõunaotsani on umbes 500 meetrit.

    Asukoht

    Myllypuro looklev org asub Kerava põhjaosas, Koivulantiest vahetult lõuna pool, Koivulantie ja maantee vahel. Piirkonna lähiümbruses pole autodele sobivaid kohti, seega tuleks orgu külastada rattaga või jalgsi.

  • Salmela salu on mitmekülgne salu- ja lamminiidukoht, mille pikkus on umbes 400 meetrit ja pindala umbes 2,5 hektarit.

    Asukoht

    Kerava kirdeosas Keravanjoe ääres asuv Salmela metsaala asub Salmela talukeskusest lõuna pool. Kaskelantielt pääseb piirkonda mööda Keravanjoki jalutades. Võite jätta oma auto mahajäetud Seuraintalo hoovi.

    Salmela talu ala on privaatne õueala, kus igameheõigusega liikuda ei tohi.

  • Keravanjoki lookleb läbi terve linna lõunast põhja. Jõe kogupikkus on 65 kilomeetrit ja see on Vantaanjoe suurim lisajõgi. Jõgi alustab oma teekonda Hyvinkäält Ridasjärvelt ja ühineb Vantaan Tammistos Vantaanjoega.

    Kerava linna piirkonnas voolab Keravanjoki umbes 12 kilomeetrit. Keraval algab jõgi kirdes Kerava, Sipoo ja Tuusula piirialadelt, voolates esmalt läbi põldude ja metsamaastike, möödudes kultuurilooliselt väärtuslikust Kerava vanglast ja Haukkavuori looduskaitsealast. Seejärel sukeldub jõgi vana Lahdentie ja Lahti maantee alt Kerava mõisa ja Kivisilla piirkonda. Siit jätkab jõgi teekonda läbi Kerava põhja-lõuna suunas, läbides muuhulgas Jaakkola paisu nõo, kus jões on väike saar. Lõpuks, pärast Jokivarre põllumaastike läbimist, jätkab jõgi teekonda Keravalt Vantaa poole.

    Keravanjoki sobib telkimiseks, süstaga sõitmiseks, ujumiseks ja kalastamiseks. Samuti on jõe ääres palju spordi- ja kultuurikohti.

    Kalapüük Keravanjoel

    Jaakkola põhjatammi äärde istutatakse igal aastal püütav vikerforell. Kalapüük paisul ja selle lähedal asuvas kärestikus on lubatud vaid valla landipüügiloaga. Lube müüakse aadressil www.kalakortti.com.

    Lubade hinnad 2023:

    • Iga päev: 5 eurot
    • Nädal: 10 eurot
    • Püügihooaeg: 20 eurot

    Ülejäänud Keravanjoki piirkondades saab püüda tasudes vaid riikliku kalanduskorraldustasu. Kalapüük on tasuta ja lubatud kõikjal, välja arvatud jõupunktid. Piirkonna kalapüüki haldab praegu Vanhakylä kaitsealade ühistu.

    Keravanjoe üldplaneering

    Kerava linn on alustanud Keravanjoe ümbruse puhkevõimaluste üldplaneeringu uuringut. 2023. aasta sügisel uurib linn linnaelanike ideid jõekalda arendamise osas üldplaneeringu kontekstis.

Lõkkeplatsid, mida hooldab linn

Haukkavuoris, Ollilanlammis ja Keinukallios on kokku kuus linna poolt hooldatavat lõkkekohta, kus saab puhata, et näksida, vorste praadida ja loodust nautida. Kõikidel lõkkekohtadel on puukuurid, kus küttepuud on õuehuvilistele kättesaadavad. Linn ei saa aga garanteerida, et puud on pidevalt saadaval, kuna puude pakkumine on erinev ja lisandumine võib viibida.

Lõkkekohas on lõkke tegemine lubatud metsatulekahjuhoiatuse puudumisel. Alati pidage meeles, et enne lõkkekohast lahkumist tuleb lõke kustutada. Te ei murra lõkke läheduses oksi ega saagi puid maha ega rebi puudelt asju tulemasinateks. Matkaetikett hõlmab ka prügi koju või lähimasse prügikasti viimist.

Kerava rahva kasutuses on ka Porvoos asuv Nikuvikeni lõkkekoht, mida saab kasutada broneeringuta.

Võtke ühendust

Teatage linnale, kui lõkkeplatsil on lõkkepuud otsa saanud või kui märkate lõkkekohtades või looduspaikades ja radadel puudusi või vajad remonti.