Näost näkku bülletään 2/2023

Tervitused filiaali juhatajalt

Aitäh kõigile möödunud aasta ja väärtusliku töö eest Kerava laste ja noorte heaks. Joulumaa jõululaulu sõnadega tahan soovida teile kõigile rahulikku jõuluaega ja edukat 2024. aastat.
Tiina Larsson

JÕULUMAA

Paljud jõulumaale rändurid küsivad juba teed;
Võite selle sealt leida, isegi kui jääte paigale
Vaatan tähti taevas ja nende pärlipaela
See, mida ma endas otsin, on minu jõulurahu.

Jõulumaad kujutatakse mitmel erineval moel
Kuidas soovid täituvad ja on nii muinasjutuline
Oh, kui ma vaid saaksin kuskilt suure kausitäie putru
Sellega tahaksin maailmale rahu anda.

Paljud usuvad, et leiavad jõulumaal õnne,
kuid see peidab või lollitab oma otsijat.
Õnn, kui ükski veski pole valmis jahvatama,
inimene peab leidma rahu ainult enda sees.

Jõulumaa on midagi enamat kui sadu ja lumi
Jõulumaa on inimmõistuse rahu kuningriik
Ja teekond sinna ei kesta kaua
Jõulumaa, kui igaüks selle oma südamest leiab.

Someturva Keraval kasutamiseks

Someturva on teenus, mis kaitseb sotsiaalmeedia ohtude eest ja aitab sotsiaalmeedias probleemsete olukordade korral. Alates 2024. aasta algusest teenindab Someturva Kerava põhi- ja gümnaasiumiastme õpilasi ja õpilasi ning õpetajaid 24/7.

Kerava linnavolikogu on oma 21.8.2023. augusti XNUMX istungil kinnitanud Kerava linna linnaohutusprogrammi. Linnaohutusprogramm on nimetanud meetmed, mis on mõeldud turvalisuse suurendamiseks. Linnaohutusprogrammis on üheks lühiajaliseks meetmeks laste ja noorte haigestumise vähendamiseks olnud Someturva teenuse juurutamine põhihariduses ja gümnaasiumis.

Teenus Someturva on anonüümne ja madala lävega teenus, mida saab kasutada kiusamise ja ahistamise peatamiseks enne probleemide eskaleerumist. Abi on teenuse kaudu saadaval olenemata ajast ja kohast. Rakenduses saad 24/7 anda teada keerulisest olukorrast sotsiaalmeedias.

Someturva eksperdid, juristid, sotsiaalpsühholoogid ja tehnilised eksperdid läbivad teatise ja saadavad kasutajale vastuse, mis sisaldab juriidilist nõu, kasutusjuhendit ja psühhosotsiaalset esmaabi. Teenus Someturva aitab kõigis sotsiaalmeedia kiusamise ja ahistamise olukordades, mis ilmnevad koolis ja väljaspool kooli. Lisaks kogub Someturva teenuse kasutamine linna jaoks statistilist teavet kasutajate kiusamise ja ahistamise kohta.

Someturva aitab luua digimaailmas turvalisemat õpikeskkonda, parandab tööohutust ning ennustab ja ennetab sotsiaalmeedia katastroofe. Lisaks toetatakse vastutavate isikute õiguskaitset.

Sotsiaalne kiusamine ei piirdu ainult kooliajaga. Uuringute järgi on sotsiaalmeedias või mujal internetis kiusatud iga teine ​​Soome noor. Pea iga neljas õpetaja ja isegi üle poole algklasside õpetajatest on oma koolis täheldanud õpilaste vastu suunatud küberkiusamist. Üle poole lastest vastas, et nendega võttis ühendust isik, keda nad teadsid või kahtlustasid, et ta on täiskasvanu või lapsest vähemalt viis aastat vanem. 17 protsenti ütles, et saavad iganädalaselt seksuaalseid sõnumeid.

Digimaailm ohustab turvalist õppimist. Kiusamine ja ahistamine sotsiaalmeedias seab ohtu õpilaste heaolu ja igapäevase toimetuleku. Internetis kiusamine ja ahistamine toimub sageli täiskasvanute eest varjatult ning sekkumiseks pole piisavalt tõhusaid viise. Õpilane jäetakse sageli üksi.

Ka õpetajad saavad oma töös abi Someturva kaudu. Õpetajad ja teised koolitöötajad saavad ekspertkoolituse sotsiaalmeedia nähtuste kohta, valmis tunnimudeli koos nähtust tutvustavate õppevideotega ja sotsiaalkindlustusteenuse õpilastega vestlemiseks ning valmis Sõnumimallid vanematele suhtlemiseks.

Olgu aasta 2024 meile kõigile turvalisem.

Laste õiguste kunstinäitus

Lapse õiguste nädalat tähistati sel aastal teemaga 20.-26.11.2023 Lapsel on õigus heaolule. Nädala jooksul tutvusid lapsed ja noored lapse õiguste ja riikliku lastestrateegiaga. Lapse õiguste nädala teema käsitlemist alustati Keraval kunstinäituse abil juba novembri alguses. Laste kunstinäitusel alustati lastestrateegia ja laste õiguste tundmaõppimist. Üksteise tundmaõppimine jätkub 2023–2024 õppeaastal erinevate projektidega nii alushariduse kui ka põhihariduse vallas.

Kerava lasteaedade, koolieelsete rühmade ja kooliklasside lapsed ja noored tegid selle teemaga vahvaid kunstiteoseid Minul võib hästi olla, sul võib hästi olla. Töödest korraldati Kerava ümbruses kunstinäitus. Tööd olid üleval novembri algusest detsembri alguseni kaubanduskeskuses Karuselli, Sampola esimesel korrusel ja hambapolikliinikus, raamatukogu lasteosakonnas, Onnilas tänava akendes. kabelis ja Ohjaamos ning eakate hooldekodudes Hopehofis, Vommas ja Marttilas.

Laste ja noorte osalus on Kerava alushariduse ja põhihariduse igapäevategevuse oluline osa. Kunstiprojekti abil julgustati lapsi ja noori arutlema ja rääkima, milles nende heaolu täpselt seisneb. Mida tähendab heaolu lapsele või lapse arvates? Kunstiprojekti teemale anti ülesandeks näiteks koos lasterühma/klassiga tegeleda alltoodud probleemidega:

• Sotsiaalne heaolu – sõprussuhted
  Millised asjad lasteaias/koolis, kodus või suhetes sõpradega teevad sind õnnelikuks ja rõõmsaks? Millised asjad panevad sind kurvastama/igatsema?
• Digitaalne heaolu
  Millised asjad sotsiaalmeedias (näiteks Snapchat, TikTok, Instagram, Facebook) ja mängides tekitavad sinus hea tunde? Millised asjad panevad sind kurvastama/igatsema?
• Hobid ja trenn
  Mil moel toovad hobid, liikumine/liikumine lapsele head enesetunnet ja heaolu? Millised tegevused (näidendid, mängud, hobid) tekitavad sinus hea tunde? Millised hobide/treeninguga seotud asjad panevad sind kurvastama/igatsema?
• Lastest ja noortest esile kerkiv enda valitud teema/teema.

Lasterühmad ja klassid osalesid väga aktiivselt ja imeliselt loominguliselt kunstinäituse ülesehitamisel. Paljud rühmad/klassid olid teinud kogu rühmaga ühise imelise töö. Paljudes töödes on lastele olulised ja heaolu tõstvad asjad maalitud või ehitatud papist või paberimassist. Lastele ja noortele tehtud töö oli väga korralikult investeeritud. Töid esitati rohkem, kui korraldajad loota julgesid. Paljud laste vanemad käisid näituseplatsidel töid vaatamas ning hooldekodude eakad korraldasid laste töid vaatamas näitusekäike.

Lapse õiguste realiseerimise eest hoolitsevad kõik täiskasvanud. Lisateavet laste õiguste käsitlemise kohta lastega leiate järgmistelt veebisaitidelt: Laste strateegia, LapsenOikeudet365 – Lastestrateegia, Alusharidus - Lapsennoiket.fi ja Koolidele – Lapsenoiket.fi

Mis täpselt on kooli kogukonna õppehooldus?

Kogukondlik õppehooldus või tavalisemalt kogukonna hoolekandetöö on kohustusliku õppehoolduse osa. Kogukondlik hoolekandetöö on kõigi koolikogukonnas töötavate spetsialistide ühine ülesanne. Õpilashooldus peaks toimuma eelkõige ennetava, kogu õppeasutuse kogukonda toetava, ühiskondliku hoolekandetööna.

Tervist, ohutust ja kaasatust edendavad planeeritud tegevused

Koolide igapäevatasandil on kogukonna hoolekandetöö eelkõige kohtumine, suunamine ja hoolimine. See on ka näiteks kooliskäimise toetamine, ennetav ainete kuritarvitamise koolitus, kiusamine ja vägivald ning töölt puudumise ennetamine. Koolitöötajatel lasub esmane vastutus kogukonna heaolu eest.

Direktor juhib kooli heakorratööd ja vastutab heaolu edendava tegutsemiskultuuri kujundamise eest. Heakorratööd planeeritakse kogukonna õpilashoiurühma koosolekutel, kuhu kuuluvad õpilashooldus- ja kasvatus- ja õppetöö töötajad. Ühiskondliku hoolekandetöö planeerimisel osalevad ka õpilased ja eestkostjad.

Emotsionaalseid ja heaoluoskusi õpetatakse erinevate ainete tundides ja näiteks multidistsiplinaarsetes õppeüksustes, klassijuhataja tundides ja üritustel kogu koolis. Valitud, praegust sisu saab vastavalt vajadusele määrata ka klassitasemetele või klassidele.

Multidistsiplinaarne koostöö spetsialistide vahel ja koostöö

Hoolekandevaldkonna töötajad teevad koostööd õpetajate, koolitreenerite, perenõustajate ja koolinoorsootöötajatega.

Kuraator Kati Nikulainen töötab Kerava kolmes algkoolis. Tal oleks kogukonna hoolekandetöö kohta midagi öelda. "Esimeste asjadena meenuvad Kerava 1.-2.klasside kõigile õpilastele mõeldud koostööohutusoskuste tunnid ja 5.-6.klassidele suunatud ansamblid Hea vs halb."

Ka koolinoorsootöötajad ja koolitreenerid korraldavad koos partneritega erinevaid heaolu toetavaid tegevusi. Kõik 7. klassi õpilased on organiseeritud rühmategevused, mis toetavad nende pühendumist keskkoolile. „Ka kuraatorid ja psühholoogid on rühmitustesse tugevalt kaasa löönud, suunanud, toetanud, jälginud ja aidanud mitmel moel. See on üks näide sujuvast koostööst erinevate spetsialistide vahel koolides“, koolinoorsootöö koordinaator Katri Hytönen jutustab.

Madala lävega kohtumised ja põhjalikud arutelud

Päivölänlaakso koolis tehakse hoolekandetööd näiteks klassidesse jalutades. Tervikliku meeskonnaga – kuraator, direktor, koolinoorsootöötaja, perenõustaja, terviseõde – kohtuvad kõik klassid õppeaasta jooksul “hea koolipäeva seljakottidega”. Vahetunnid on ka kogukonna hoolekandetöö olulised kohtumispaigad.

Loe veel näiteid kogukondliku õppe korrashoiu rakendamisest Kerava koolides.

Kerava koolitervise uuringu tulemused 2023. aastast

Tervise- ja hoolekandeosakond viib kooli terviseuuringu läbi iga kahe aasta tagant. Küsitluse põhjal saadakse olulist teavet õpilaste ja üliõpilaste tervise, heaolu ja turvalisuse kohta. 2023. aastal viidi küsitlus läbi märtsis-aprillis 2023. Küsitluses osalesid Kerava 4. ja 5. klassi ning põhihariduse 8. ja 9. klassi õpilased ning 1. ja 2. kursuse gümnaasiumiõpilased. 77 protsenti vastas Kerava küsitlusele 4.-5. klassi õpilastest ja 57 protsenti 8.–9 klassi õpilastest. Gümnaasiumiõpilastest vastas küsitlusele 62 protsenti õpilastest. Põhikooliõpilaste puhul oli vastamismäär riigi keskmisel tasemel. Kesk- ja keskkooliõpilaste puhul oli vastamismäär madalam kui riigi keskmine.

Enamik küsitlusele vastanud õpilastest ja üliõpilastest olid oma eluga rahul ja tundsid, et nende tervis on hea. Kesk- ja gümnaasiumiõpilaste seas oli aga võrreldes eelmise uuringuga mõnevõrra suurenenud nende osakaal, kes pidasid oma tervist keskmiseks või kehvaks. Suuremal osal lastel ja noortel oli ka iganädalane hobi. Peaaegu pooled algklassilastest liiguvad vähemalt tund aega päevas. Liikumise hulk aga väheneb vanuse kasvades, sest ainult umbes 30 protsenti keskkooliõpilastest liigub päevas tund aega ja vähem kui 20 protsenti keskkooliõpilastest.

Noorte üksinduskogemus muutus levinumaks koroonaperioodil. Nüüd on selle levimus vähenenud ja protsendid vähenenud. Erandiks olid aga 4. ja 5. klassi õpilased, kelle üksinduskogemus oli veidi suurenenud. Umbes viis protsenti küsitluses osalenutest tundis, et on üksildane.

Enamikule õpilastest ja üliõpilastest meeldib koolis käia. Nii tunneb üle 4 protsendi 5. ja 70. klassi õpilastest. Samuti tunneb enamik õpilasi, et nad on kooli või klassikogukonna oluline osa. Koolivaimustus on aga vähenenud kõigis uuringus osalenud vanuserühmades. Koolipõlemise levimus seevastu on põhikoolis ja teises astmes enamasti peatunud ja langenud. Koolipõletus on veidi suurenenud 4. ja 5. klassi õpilaste seas.

Kooli terviseuuringu järgi on tüdrukud paljudes eluraskustes selgelt tugevamad kui poisid. See kehtib nii oma tervise, vaimse heaolu kogemuse kui ka seksuaalse ahistamise sihtmärgiks sattumise kohta.

Kooli terviseuuringu tulemused - THL

Fasvo funktsionaalsed eesmärgid ja meetmed aastaks 2024

Kerava linnastrateegia eesmärk on muuta igapäevaelu Keraval rõõmsaks ja sujuvaks. Fasvo strateegilised eesmärgid töötati välja kirjeldavamaks ja mõõdetavamaks. Iga vastutusvaldkond on 2024. aastaks määratlenud kuus mõõdetavat eesmärki.

Uute ideede juhtiv linn

Näo eesmärk on, et lastest ja noortest kasvaksid julged mõtlejad. Tahteseisundina on eesmärk, et lastel ja noortel oleks võimalus olla oma elu kangelased. Seotud mõõdikud mõõdavad, kuidas saab kasvu ja õppimist toetada planeeritult, ennetavalt, õigeaegselt ja multiprofessionaalselt.

Näiteks kasutatakse positiivsete õpikogemuste mõõtmiseks alushariduse ja põhihariduse temaatikaga seotud strateegilisi näitajaid ning vastused sellele kogutakse klientide rahulolu ja õpilaste küsitlustest. Gümnaasiumihariduses on seevastu eesmärk tõsta küpsuseksami poole punktide keskmist.

Hingelt Kerava elanik

Tööstuse eesmärk on elukestev õpe ning soov on, et lastel ja noortel läheks hästi ja säiliks õppimisrõõm. Meetmete eesmärk on parandada laste ja noorte kasvu- ja õppimistingimusi.

Gümnaasiumis küsib teemaga seotud meetme taustaküsimus, kui inspireerivad on õppeasutuse töömeetodid õpilaste jaoks. Kasvu- ja õpitoetuse vastutusvaldkonna eesmärk on suurendada lõimitud eritugiõpilaste arvu võrreldes kõigi Kerava eritoetuse õpilaste arvuga.

Jõukas roheline linn

Kasvo tööstuse kolmas eesmärk on, et lapsed ja noored kasvaksid aktiivseteks ja terveteks. Eesmärk on tagada, et laste ja noorte turvaline elu hõlmaks liikumist, loodust ja tervislikke eluviise. Eesmärgid mõõdavad, kui aktiivsed on lapsed ja noored, kui hästi nad end tunnevad ja kui turvalisena oma õpikeskkonda tunnevad.

Igapäevane liikumine on oluline kõikides vanuserühmades. Alushariduses on eesmärgiks, et iga rühm lapsi teeks iganädalase väljasõidu lähedal asuvasse loodusesse ja veedaks iga päev planeeritud liikumishetke. Põhihariduses ja gümnaasiumis on eesmärgiks, et kõik saaksid läbi Pulga ja porgandi projekti osaleda igapäevases kehalises kasvatuses.

Kasvu- ja õpitoetuse vastutusvaldkonnas on eesmärgiks, et kodurühma tegevus oleks kasutusel vähemalt pooltes Kerava koolide õpperühmades. Lisaks toetab heaolu teenus Someturva 2024. aasta algusest alg- ja gümnaasiumiastme õpilastele, üliõpilastele ja töötajatele. Teenuse eesmärk on professionaalselt sekkuda laste ja noorte sotsiaalmeedias ettetulevatesse kiusamis-, ahistamis- ja muudesse sobimatutesse tegevustesse ning seeläbi tugevdada heaolu ja turvalist elu.

Vihje

Kõik hariduse ja õpetamise valdkonna uudiseid käsitlevad näost näkku bülletäänid leiate veebisaidilt hõlpsalt otsingusõnaga näost näkku. Näost näkku bülletäänid leiab ka Kasvo saidil olevast intrast, infolehe link on lehenimekirja allosas.