Kannisto kooli kinnistu seisukorra uuringud tehtud: ventilatsioonisüsteem nuusutatud ja reguleeritud

​Linna omandis olevate kinnistute korrashoiu raames on valminud kogu Kannisto kooli kinnistu seisukorra uuringud. Linn uuris kinnistu seisukorda konstruktsiooniliste avade ja proovivõtu ning pideva seisundiseire abil. Lisaks uuris linn kinnistu ventilatsioonisüsteemi seisukorda. Uurimiste käigus leiti lokaalseid niiskuskahjustusi ja eemaldatavaid kiuallikaid. Ventilatsiooniuuringu ja pideva seisukorraseire abil leiti vajadus vanade ventilatsiooniseadmete väljavahetamiseks ning ventilatsioonisüsteemi nuusutamiseks ja reguleerimiseks.

Konstruktsioonitehnilistes uuringutes uuriti konstruktsioonide õhuniiskust ning kõikide hooneosade seisukorda konstruktsiooniavade ja proovivõtu abil. Võimalike õhulekete tuvastamiseks viidi läbi ka märgistustestid. Pidevate keskkonnamõõtmistega jälgiti hoone rõhusuhteid välisõhu ja alamruumi suhtes ning siseõhu tingimusi süsihappegaasi, temperatuuri ja niiskuse osas. Lisaks mõõdeti siseõhus lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) kontsentratsioone ning uuriti mineraalvillakiudude kontsentratsioone. Uuriti ka ventilatsioonisüsteemi seisukorda.

Linna eesmärk on välja vahetada kaks vana, kasutusea lõppu jõudnud ventilatsioonimasinat ning kontrollida ja korrastada kogu kinnistu ventilatsioonisüsteem aastate 2021-22 jooksul. Muud seisukorraülevaatustel leitud remonditööd teostatakse graafiku alusel vastavalt remondiprogrammile ja eelarve piires.

Kannisto kooli kinnistul tegutsevad 1974. aastal ehitatud vanas osas Niinipuu lasteaed ja Trollebo daghem ning 1984. aastal valminud juurdeehitusosas Svenskbacka skola.

Hoones täheldati lokaalseid niiskuskahjustusi

Kohalikud puudused leiti hoone välisel vihmavee juhtimisel. Soklikonstruktsioonist ei leitud hüdroisolatsiooni ega paisplaati ning sokli pinnaniiskuse väärtused olid kõrged sissepääsuplatvormide juures, umbes poole meetri kaugusel välisustest. Remondijärgus oleva vana osa tehnilise tööklassiga ühendatud ruumi välisseina alumisel seinapaneelil leiti lokaalsed niiskus- ja mädakahjustused.

Hoonel on ventileeritav aluspõrandakonstruktsioon, mis vanas osas on puidust ja laiendusosas betoonelement. Uurimistel selgus põrandakonstruktsioonist, et kohati on suurenenud niiskus, peamiselt välisuste ja köögi külmiku vastas oleva seina ümbruses. Vana osa alamaluse struktuursetes avades võetud mineraalvilla proovides leiti mikroobide kasvu. Pikendusosa on isoleeritud polüstüreeniga, mis ei ole kahjustuste suhtes vastuvõtlik.

„Markerkatsetes leiti erinevate konstruktsiooniosade konstruktsiooniühendustes lekkekohti. Aluspõrandakonstruktsiooni vana osa soojustusest siseõhuga otseühendus puudub, küll aga on võimalik saasteainete sattumine lekete kaudu siseõhku,“ ütleb Kerava linna sisekeskkonnaekspert Ulla Lignell. "Seda välditakse tavaliselt tihendite parandamisega. Lisaks juhitakse siseruumide õhutingimusi veermiku negatiivse rõhuga.

Juurdeehituse põranda betoonkonstruktsioonist võetud viiest proovist oli ühes riietusruumist võetud proovis kõrgendatud lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) kontsentratsioon.

"Riietusruumis tehtud mõõtmistel ebanormaalset niiskust ei tuvastatud," jätkab Lignell. «Riietusruumis on plastikvaip, mis on iseenesest tihe materjal. Muidugi vajab talu põrand remonti, aga remondivajadus pole terav.»

Välisseinte soojustusruumi niiskus oli tavapärasel tasemel. Ebanormaalset niiskust täheldati vaid väliseadmete hoidla välisseina alumises osas. Lisaks täheldati isolatsiooniruumides kohati mikroobide kasvu.

«Samuti puudub välisseinte soojustatud ruumides otseühendus siseõhuga, vaid mikroobid võivad konstruktsioonivuukide lekkekohtade kaudu siseõhku transportida,» nendib Lignell. "Parandusvõimalused on kas konstruktsioonivuukide tihendamine või soojustusmaterjalide uuendamine."

Niiskuse mõõtmise raames täheldati külmiku uuringutes külmiku ja külgneva ruumi vahelises seinakonstruktsioonis niiskuskahjustusi ja sellest tulenevat mikroobide kasvu, mille tõenäoliseks põhjuseks on puudujäägid niiskustehnoloogias. Uuritakse külmiku funktsionaalsust ja parandatakse kahjustatud seinakonstruktsioon.

Vahelagedelt eemaldatakse kiuallikad

Uurimistöö raames uuriti mineraalvillakiudude kontsentratsioone ning osadest ripplaekonstruktsioonidest leiti katmata mineraalvilla, mis võib siseõhku eraldada kiude. Kümnest uuritud ruumist leiti, et ainult söögituba sisaldas mineraalkiude rohkem kui tegevuspiir. Tõenäoliselt pärinevad kiud kas laealuse konstruktsiooni mineraalvilla isolatsioonist või akustilistest paneelidest. Olenemata päritolust eemaldatakse alumise lae kiuallikad.

Hoone vesikatus on rahuldavas seisukorras. Vana osa katusel on kohati lohud ja spordihalli vesikatte värvikate on pea kõikjalt maha tulnud. Katuse vihmaveesüsteem on rahuldavas seisukorras. Uurimistel leiti kohati lekkeid vihmavee rennide ühendustes, samuti lekkekoht vana osa ja pikendusosa räästa ristmikul. Lekkekoht parandatakse ja vihmaveerenni liitekohad tihendatakse.

Ventilatsioonisüsteemi nuusutatakse ja reguleeritakse

Hoones on kuus erinevat ventilatsiooni masinat, millest kolm – köök, lastetuba ja kooli söökla – on uued ja heas korras. Endises korteris asuv ventilatsiooniagregaat on samuti täiesti uus. Kooli klassiruumide otsas ja lasteaia köögis asuvad ventilatsioonimasinad on vanemad.

Kooli klassiruumide ventilatsioonimasin on kiudainete allikatega ja sissetuleva õhu filtreerimine on tavapärasest nõrgem. Masina hooldamine on aga keeruline, näiteks ülevaatusluukide vähesuse tõttu ning õhuhulgad jäävad väikeseks. Lastehoiuasutuste õhuhulgad vastavad projekteerimisväärtustele. Küll aga on ilmselt kiudude allikad lasteaia köögi otsas olevas ventilatsioonisõlmes.

Kui seda ja vanemate masinate eluiga arvesse võtta, on soovitatav ventilatsioonimasinad uuendada, samuti puhastada kõik ventilatsioonisüsteemid ja seejärel reguleerida õhuhulka. Linna eesmärgiks on nuusutamise ja kiuallikate eemaldamise teostamine aastal 2021. Kahe vanima ventilatsiooniseadme uuendamine on lülitatud hoone remondiprogrammi aastateks 2021-2022.

Pidevate keskkonnamõõtmiste abil jälgiti hoone rõhusuhteid välisõhu ja alamruumi suhtes ning siseõhu tingimusi süsihappegaasi, temperatuuri ja niiskuse osas. Lisaks mõõdeti lenduvate orgaaniliste ühendite (VOC) kontsentratsioone siseõhus.

Süsinikdioksiidi kontsentratsioonid olid mõõtmiste järgi rahuldaval tasemel, vastavuses ehitusaegse sihttasemega. Lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) kontsentratsioonid siseõhus jäid mõõtmistel alla toimepiiri.

Rõhuvahe mõõtmistel olid ruumid hoones suurema osa ajast sihttasemel, välja arvatud kooli võimla ja üks ruum lasteaias. Rõhu erinevusi korrigeeritakse ventilatsioonisüsteemi reguleerimisel.

Lisaks konstruktsiooni- ja ventilatsiooniuuringutele viidi hoones läbi ka torustike ja elektrisüsteemide seisukorra uuringud ning asbesti ja kahjulike ainete uuring, mille tulemusi kasutatakse kinnistu remonditööde planeerimisel.

Tutvuge uurimisaruannetega: