Valminud on kooli siseõhu uuringute tulemused
Veebruaris rakendas linn kõigis Kerava koolides nii õpilastele kui ka töötajatele suunatud siseõhuuuringuid. Uuringu tulemuste põhjal olid õpetajate ja õpilaste kogemused nii siseõhutingimustest kui ka tajutavatest sümptomitest kooliti mõnevõrra erinevad, kuid üldiselt on õpilaste ja õpetajate siseõhust tingitud sümptomid Keraval tavapärasest väiksemad või sümptomid. on tavapärasel tasemel.
Õpetajate ja õpilaste kogemused nii siseõhutingimuste kui ka kogetud sümptomite osas olid mõnevõrra erinevad. Näiteks Keravanjoe ja Kurkela koolis kogesid õpilased olukorrast kõrvalekaldeid rohkem kui võrdlusmaterjalis, õpetajad aga vähem kui võrdlusmaterjalis. Kaleva kooli puhul olid tulemused vastupidised: õppejõudude poolt kogetud situatsioonilised kõrvalekalded ja sümptomikogemused olid enam levinud kui võrdlusmaterjalis, õpilastel aga tavapärasel tasemel. Nüüd saadud küsitluse tulemusi võrreldakse nii riiklike materjalidega kui ka 2019. aastal Keraval sarnasel viisil läbi viidud uuringute tulemustega.
Võrreldes riikliku teatmematerjaliga oli Kerava koolidest kõige vähem olude ja sümptomikogemuste kõrvalekaldeid Ahjo, Ali-Kerava ja Sompio koolides. Gildi koolis olid õpetajate ja õpilaste kogemused järjepidevad: sümptomite kogemusi ja olude kõrvalekaldeid kogeti rohkem kui võrdlusmaterjalis.
2023. aastal oli vastamisvalmidus nii õpetajate kui ka õpilaste seas nõrgem võrreldes 2019. aastaga. Sellegipoolest annavad siseõhu-uuringu tulemused töötajate tajutavast siseõhust suhteliselt usaldusväärse pildi, kuna küsitlusele vastati rohkem. kui 70, välja arvatud mõned koolid. Vastamisprotsent ületas 70.
Võrdlus 2019. aasta tulemustega
2023. aastal kogesid õpetajad olukorrast kõrvalekaldeid ja sümptomite kogemusi vähem kui 2019. aastal. Vaid Killa koolis kogesid nad haigusnähte rohkem kui 2019. aastal ja Kaleva koolis rohkem olukorrast kõrvalekaldeid kui 2019. aastal. Õpilased kogesid nii olukorrast kõrvalekaldeid kui ka sümptomite kogemusi rohkem kui 2019. aastal. , aga riikliku tasemega võrreldes olid need enamasti normaalsel tasemel. Gümnaasiumis ja Sompio gümnaasiumis esines õpilastel vähem olude kõrvalekaldeid kui 2019. aastal.
«Küsitluses tõusis Killa kool esile õpetajate ja õpilaste sümptomite ning keskkonnaalaste miinuste poolest,» ütleb Kerava linna sisekeskkonnaekspert Ulla Lignell. "Koolis on praegu käimas vajaduste hindamine, et asendada klassiruumid uue hoonega."
Linn kasutab siseõhu uuringuid abivahendina hoonete tajutava siseõhu kvaliteedi ja võimalike sümptomite hindamisel ja jälgimisel.
"Eelkõige lähtutakse siseõhu kvaliteedi hindamisel hoonete tehnilistest uuringutest," jätkab Lignell. "Sel põhjusel tuleks uuringute tulemustega alati tutvuda koos hoonete kohta tehtud tehniliste aruannetega."
Siseõhutingimuste seire ja prognoosimise raames jätkatakse sarnaseid uuringuid iga 3–5 aasta tagant.