Kerava ja Vantaa suruvad peale tihedamat koostööd noorte kuritegevuse väljajuurimiseks

Kerava, Vantaa ja Vantaa ning Kerava hoolekandepiirkonna mitmekultuurilised nõuandekogud kutsuvad üles tihendama koostööd ja parandama teabe kättesaadavust erinevate osapoolte vahel, et leida kulutõhusaid ja tõhusaid viise turvalisuse parandamiseks ja noorte kuritegevuse vähendamiseks.

Läbirääkimiste nõukogud pidasid ühise koosoleku 14.2.2024. veebruaril XNUMX Keraval.

Vajame konkreetseid lahendusi

«Uuringuandmeid ja statistikat on juba piisavalt. Küsitluste ja aruannete asemel vajame nüüd konkreetseid lahendusettepanekuid, milles probleeme teadvustatakse ja arutataks otse läbi", Kerava Linnavolikogu esimees Anne Karjalainen ütles ürituse alguses.

Läbirääkimisorganite hinnangul on ülimalt oluline ühtne ja ajakohane olukorrapilt erinevate teenindussektorite, organisatsioonide, noorte ja immigrantide ühenduste ning ametiasutuste vahel.

Vantaal, Keraval ning Vantaa ja Kerava hoolekandepiirkonnas on noorte turvalisuse väljakutsetele vastamiseks juba palju ära tehtud.

Noorsootöö toodab teenuseid koos noortega. Käimas on arvukalt kogukondlikke, sotsiaalseid, individuaalseid, mobiilseid ja suunatud noorsootööprojekte, mille abil on eesmärgiks edendada noorte osalust ja mõjutamisvõimalusi ning ühiskonnas toimimise võimet ja tingimusi.

Projektid toetavad noorte kasvamist, iseseisvumist, kogukonnatunnet ning sellega seonduvat teadmiste ja oskuste õppimist, noorte hobisid ja tegevusi kodanikuühiskonnas ning nende eesmärk on parandada noorte kasvamist ja elutingimusi ning edendada võrdõiguslikkust ja õiguste realiseerimist.

Lühiprojektidest ei piisa

Ebapiisavaks peetakse aga lühiprojekte, kus alaealiste kuritegevuse keerulise ja aeganõudva probleemi lahendamiseks oleks vaja püsivaid ja pikaajalisi ennetusmeetmeid, et tugevdada võrgustikke, kasutada kogemusteadmisi ja arendada koostööd koolidega. , eestkostjad ja perekonnad.

Alaealiste kuritegevuse väljajuurimine nõuab ressursse, sest kõige tõhusamad lahendused sünnivad mitme samaaegse projekti läbiviimisel, lähtudes probleemi erinevatest aspektidest, mille koosmõju annab püsivaid tulemusi. Selle kohta on mitmeid edukaid näiteid muuhulgas Rootsist, Taanist ja Iirimaalt, kus elanikud on taastanud tänavajõukude ja alaealiste kurjategijate kontrolli ebaturvaliste alade ja linnaruumi üle.

Kohtumisel ei osalenud mitte ainult politsei, linna, hoolekandevaldkonna ja noorsootöö esindajad, vaid ka noored ise, kellest paljud tunnevad end noorte poolt toimepandud kallaletungide ja röövimiste arvu kasvu tõttu ebaturvaliselt.

«Olen korduvalt näinud näiteks vägivalda ja röövimisi ning ka paljud teised noored peavad sellega kurvalt sageli silmitsi seisma. Olen sageli pidanud kartma oma sõprade pärast. Olen jälginud ohtlikku olukorda, kus politsei ei ole vaatamata minu ja mu sõprade palvetele sündmuskohale tulnud. Teises ohuolukorras tuli pärast noorsootöötajate häirekeskusesse helistamist sündmuskohale mitu politseipatrulli. Minu arvates on politseinike ja teiste täiskasvanute kohalolek, eriti probleemsetes kohtades, üks olulisemaid viise probleemiga tegelemiseks“, Meggi Pessi, ütles oma kõnes Vantaa abiturient.

Kohal olnud noored tuletasid meelde, et politsei peab sekkuma kuritegudesse praegusest kiiremini ning politsei peaks olema sotsiaalmeedias rohkem nähtaval. Noorte halb enesetunne suureneb koos ebakindlusega, kuid vaimse tervise teenuste kättesaadavus on nende arvates liiga keeruliseks tehtud.

Nad tõid välja, et probleeme tuleb ennetada juba alusharidusest. Alaealiste kuritegevus on raske nähtus, sest selle taga on palju tegureid, nagu halvad tingimused kodus, eraldatus ja tegevusetus. Noored otsivad sageli turvalisust ja austust enda vastu jõukude ja kuritegude kaudu.

Politsei hinnangul panevad enamiku noortekuritegudest toime põlissoomlased, kuid tegelik tänavajõugunähtus puudutab peaaegu alati sisserändaja taustaga noori.

"Juhtub liialdusi. Sisserändajad on üleesindatud ka linna raskeimates teenustes, kuid nad kasutavad vähem kergemaid teenuseid. Nad ei tea alati, kuidas neile kuuluvaid teenuseid kasutada, sageli keelepiirangute tõttu. Kesksel kohal on pere heaolu. Sageli on nad Soome tulnud väga halbadest tingimustest. Lõimumine on mingil määral ebaõnnestunud, sest inimesed leiavad tööd liiga aeglaselt", Vantaa linna mitmekultuurilise nõukoja liige. Aadan Ibrahim ütles koosoleku lõpus.

Lisatiedot

Keravan mitmekultuurilisuse nõuandekogu
Esimees Päivi Wilén, paivi.wilen@kerava.fi
Sekretär Virve Lintula, virve.lintula@kerava.fi

Vantaa mitmekultuuriliste asjade nõuandekogu
esimees, Ellen Pessi, kaenstästudioellen@gmail.com
Sekretär Anu Anttila, anu.anttila@vantaa.fi

Vantaa ja Kerava hoolekandepiirkonna nõuandekogu mitmekultuuriliste küsimuste lahendamiseks
Esimees Veikko Väisänen. veikko.vaisanen@vantaa.fi
Sekretär Petra Åhlgren, petra.ahlgren@vakehyva.fi