Tervitused Keravalt - ilmunud on veebruarikuu uudiskiri

Hea Kerava kodanik!

Rahandusministeeriumi avaldatud andmetel on teenuste üleandmine olnud edukas kõigis valdkondades. Loomulikult on alati arenguruumi, kuid kõige olulisema ehk patsiendi turvalisuse eest on hoolitsetud. Peaksite jätkuvalt andma tagasisidet meie sotsiaalkindlustusteenuste kohta. Sellest kirjast leiate seotud uudised.

Lisaks Sotele oleme kogu sügise vältel tähelepanelikult jälginud elektrihindade arengut linnas. Suurima omanikuna oleme tihedalt suhelnud ka Kerava Energiaga ning mõelnud toimivatele lahendustele, mis võiksid keravalaste igapäevaelu elektri osas lihtsamaks muuta. Talv ei ole veel läbi, kuid suure tõenäosusega on halvim juba nähtud. Õnneks pole elektrikatkestusi olnud ja elektri hind on oluliselt langenud.

Käes on ka tänupühade aeg. Pärast umbes aasta tagasi alanud Venemaa agressioonisõda on miljonid ukrainlased pidanud põgenema Euroopa eri paikadesse. Soomes on asüüli taotlenud üle 47 000 tuhande ukrainlase. Siseministeeriumi hinnangul saabub sel aastal Soome ligikaudu 30 000–40 000 Ukrainast pärit põgenikku. Inimlikud kannatused, mida need inimesed on pidanud kogema, on sõnadetagi. 

Keraval on umbes kakssada Ukraina põgenikku. Olen ülimalt uhke selle üle, kui kenasti oleme üheskoos vastu võtnud sõja eest põgenevaid inimesi uude kodulinna. Tahan tänada teid ja kõiki organisatsioone ja ettevõtteid, kes on pagulasi selles olukorras aidanud. Teie külalislahkus ja abi on olnud erakordne. Soe tänu.

Soovin teile häid lugemishetki linna uudiskirjaga ja head uut aastat,

 Kirsi Rontu, linnapea

Kerava koolid tugevdavad sotsiaalset kapitali kodurühmades

Kool on kogukonnana eestkostja ja oluline mõjutaja, kuna selle sotsiaalne missioon on edendada võrdsust, võrdsust ja õiglust ning suurendada inim- ja sotsiaalset kapitali.

Sotsiaalne kapital on üles ehitatud usaldusele ning seda saab arendada õpilaste igapäevastes koolielus ilma eraldi rahastuse või lisaressurssideta. Keraval on hetkel kõigis meie koolides pikaajaliste kodurühmade katsetamine. Kodurühmad on neljaliikmelised õpilasrühmad, kes viibivad igas tunnis ja erinevates ainetes pikemat aega koos. Aimekirjanikud Rauno Haapaniemi ja Liisa Raina toetavad siinseid Kerava koole.

Pikaajalised kodurühmad suurendavad õpilaste osalust, tugevdavad usaldust ja toetust rühmaliikmete seas ning soodustavad pühendumist individuaalsetele ja rühmaeesmärkidele. Suhtlemisoskuste arendamine ja rühmapedagoogika kasutamine võib aidata õpilastel sõpru leida, üksindust vähendada ning kiusamise ja ahistamise vastu võidelda.

Kodurühmade vahehindamise käigus selgus õpilaste tagasiside kaudu positiivseid kogemusi, aga ka väljakutseid:

• Olen leidnud uusi sõpru, sõpru.
• Kodurühmas olemine on tuttav ja pingevaba, tunneb end turvaliselt.
• Vajadusel saate alati abi oma rühmast.
• Rohkem meeskonnavaimu.
• Igaühel on vaba koht, kus istuda.
• Arenevad suhtlemisoskused.

• Ei saa koos töötada.
• Halb grupp.
• Mõned ei tee midagi.
• Grupp ei usu ega käitu juhiste järgi.
• Paljud said vihaseks, kui ei suutnud kodumeeskonna moodustamist mõjutada.

Peamine erinevus pikaajaliste kodurühmade ja traditsioonilise projekti- ja ülesandepõhise rühmatöö vahel on kestus. Lühiajaline rühmatöö erinevates ainetes ei arenda tõhusalt õpilaste sotsiaalseid oskusi, kuna neis ei jää rühmal aega grupi arengu eri etappe kogeda ning usalduse, toetuse ja pühendumuse teke pole seetõttu kuigi tõenäoline. Selle asemel kulub õpilaste ja õpetajate aeg ja energia ikka ja jälle tööle ja organiseerimisele.

Suurtes ja muutuvates seltskondades on mõnikord raske oma kohta leida ning teie positsioon sotsiaalsetes suhetes võib muutuda. Küll aga on võimalik grupi negatiivset dünaamikat, näiteks kiusamist või tõrjumist, kontrollida pikaajaliste kodurühmade kaudu. Täiskasvanute sekkumine kiusamisse ei ole nii tõhus kui eakaaslaste sekkumine. Seetõttu peavad koolistruktuurid toetama kiusamise ennetamist edendavat pedagoogikat, ilma et keegi peaks kartma enda staatuse halvenemist.

Meie eesmärk on sotsiaalse kapitali teadlikult tugevdamine pikaajaliste kodurühmade abil. Kerava koolides tahame anda igaühele võimaluse tunda, et nad on osa grupist, olla aktsepteeritud.

Terhi Nissinen, põhihariduse direktor

Kerava uus linnaohutusprogramm on valmimas

Linnaohutusprogrammi koostamine on edenenud hästi. Programmi kallal töötamisel kasutati ulatuslikku tagasisidet, mida koguti keravalastelt eelmise aasta lõpu poole. Saime ohutusuuringule kaks tuhat vastust ja oleme saadud tagasisidet hoolikalt kaalunud. Aitäh kõigile küsitlusele vastanutele!

Peale linnaohutusprogrammi valmimist korraldame kevade jooksul linnapea turvalisusega seotud elanikesilla. Täpsemat infot ajakava ja muu seonduva kohta anname hiljem.

Mure elektri piisavuse pärast on õnneks osutunud liialdatuks. Elektrikatkestuste oht on ettevalmistus- ja ooterežiimis töötamise tõttu väga väike. Küll aga oleme avaldanud juhised võimalikeks elektrikatkestusteks ja üldiselt ise valmisolekuks kerava.fi lehel rubriigis "ohutus" või elektrikatkestuste kohta www.keravanenergia.fi lehel.

Venemaa agressioonisõja mõju linnale ja linnakodanikele jälgitakse igapäevaselt linnapea kabinetis, kord nädalas koos võimudega ning igakuiselt või vastavalt vajadusele arutatakse olukorda linnapea valmisoleku juhtimisrühmas.

Soomele praegu ohtu ei ole. Küll aga on linna korralduses taustal, nagu ikka, kasutusele võetud erinevad ettevaatusabinõud, millest turvakaalutlustel avalikult teada anda ei saa.

Jussi Komokallio, ohutusjuht

Muud uudiskirja teemad

• Kerava linn pakub noortele suvetööd
• Rakendatud on hoolekandepiirkonna ühtne klientide tagasiside süsteem
• Talvevaheajal pakub Kerava üritusi ja tegevusi lastele ja noortele 

• Kerava linnavolikogu kinnitas linna majandusprogrammi eesmärgid
• Avatud on Sinka uus näitus: Olof Ottelin – Sisearhitekt ja disainer
• Keraval on katsetamisel kultuurhariduskava
• Kerava linna ja HSL veebiseminaril räägitakse kohaliku transpordi päevakajalistest küsimustest
• Heaoluala ning Kerava ja Vantaa linna vaheline hütekoostöö saab alguse Heurekas toimuval heaoluseminaril