Tervitused Keravalt - ilmunud on oktoobrikuu uudiskiri

Hea Kerava kodanik!

Olulised muutused on tulemas nii meile kui ka munitsipaalvaldkonnale tervikuna. Küll aga tahame ja tahame olla kindlad, et linna hästi juhitud tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid juhitakse tõhusalt ja asjatundlikult ka edaspidi. Lisateavet selle kohta uudiskirja kahest sotsiaalkindlustusteemalisest artiklist. Oleme juba pikka aega töötanud selle nimel, et kapoti vahetus oleks võimalikult sujuv.

Nagu esimese uudiskirja juhtkirjas märkisin, soovime ka sellel kanalil ohutusega seotud teavet jagada. Meie turvajuht Jussi Komokallio käsitleb oma tekstis muuhulgas valmisoleku ja noorte tõrjumisega seotud küsimusi.

See toimub meie linnas. Homme, laupäeval korraldame koos Kerava ettevõtjatega Ekana Kerava ürituse. Loodan, et teil on aega selle üritusega liituda ja tutvuda meie linna mitmekülgse ettevõtjate seltskonnaga. Teisipäeval saab soovi korral osaleda elanike koosolekul, kus arutatakse Kauppakaari 1 asendiplaneeringu muutmise ettepanekut.

Soovin teile taas häid lugemishetki koos linna uudiskirjaga ja värvilist sügist,

Kirsi Rontu, linnapea 

Kerava tervisekeskuse tegevus jätkub tuttavas majas ka pärast aastavahetust

Vantaa ja Kerava hoolekandepiirkonna tervishoiuteenuste sektor korraldab alates 1.1.2023. jaanuarist XNUMX piirkonna elanikele tervisekeskuseteenuseid, haiglateenuseid ja suutervishoiuteenuseid.

Tervisekeskuse teenuste hulka kuuluvad tervisekeskuse teenused, täiskasvanute rehabilitatsiooniteenused, vaimse tervise põhiteenused ning uimastite kuritarvitamise põhi- ja eritasandi teenused. Lisaks korraldatakse teenuste erinevates kohtades füsioteraapiat, tegevus-, kõne- ja toitumisteraapiat ning abivahendite teenust, rasestumisvastast nõustamist, meditsiinitarvete jagamist ning diabeedi- ja skoopiaosakondade teenuseid.

Hoolekandepiirkonda kolides jätkab Kerava tervisekeskus tegevust tuttavas Metsolantie tervisekeskuse majas. Praegustes ruumides hakkavad pärast aastavahetust tööle erakorraline vastuvõtt ja aja broneerimise vastuvõtud, röntgen ja labor. Vaimse tervise ja mõnuainete kuritarvitamise küsimustes on keravalastel jätkuvalt võimalik pöörduda otse tervisekeskuse madalläve Miepä punkti. Lisaks jätkub Keraval mälupolikliiniku tegevus.

Diabeedi- ja vaatlusüksuste teenuseid pakutakse Keraval nagu seni, kuid neid juhitakse tsentraalselt hoolekandepiirkonnas. Taastusravi ja abiteenused jäävad keravalastele kohalikeks teenusteks.

Mõlemad Kerava tervisekeskuse haiglateenuste hulka kuuluvad osakonnad jätkavad tööd oma senistes ruumides ning patsiendid suunatakse osakondadesse haiglateenuste tsentraliseeritud ravijärjekorra kaudu. Koduhaiglateenus ühineb hoolekandepiirkonnas oma üksuseks Vantaa koduhaiglateenusega, kuid õdede kabinet jääb siiski Keravale.

Keraval algab ka uus haiglateenus, mil keravalased ühendatakse tulevikus mobiilse haigla (LiiSa) teenustega. Mobiilne haiglateenus hindab kodus ja hooldekodus elavate vallaelanike tervislikku seisundit klientide kodu juures, et vajalike raviprotseduuridega saaks alustada juba kodus ja seeläbi vältida klientide asjatut kiirabisse suunamist.

Terviseala suutervishoiuteenused pakuvad edaspidi piirkonna elanikele suuõõne põhi- ja mittekiirabi, põhilist hambaravi ja suutervise edendamisega seotud teenuseid. Tööd Kerava suuravikabinettides jätkuvad. Kiirabiteenused on koondatud Tikkurila tervisekeskuse hambakliinikusse. Hoolekandepiirkonnas on tsentraalselt korraldatud ka teenindusnõustamine, hambaravi eriravi ja teenuste vautšeri toimingud.

Hoolimata uutest tuultest jäävad teenused valdavalt muutumatuks ning keravalased saavad vajalikud teenused sujuvalt kätte ka omas kohas.

Anna Peitola, tervishoiuteenuste direktor
Raija Hietikko, igapäevaelus ellujäämist toetavate teenuste direktor

Sotsiaalteenused jäävad hoolekandepiirkonnas kerava inimestele lähedale 

Koos tervishoiuteenustega kolib 1.1.2023. jaanuaril XNUMX Vantaale ja Kerava hoolekandepiirkonda Kerava sotsiaalteenused. Teenuste korraldamise eest vastutab edaspidi hoolekande ringkond, kuid valdade seisukohalt jätkub ettevõtlus peamiselt senisel kujul. Teenused jäävad Keravale, kuigi osa neist on korraldatud ja hallatud tsentraalselt.

Kerava psühholoogi- ja kuraatoriteenused liiguvad hariduse ja õppetöö valdkonnast õpilashooldusteenuste osana hoolekandevaldkonda, mis hõlmab ka kooli- ja õpilaste tervishoiuteenuseid. Argielu koolikoridorides aga ei muutu; kooliõed, psühholoogid ja kuraatorid töötavad Kerava koolides nagu seni.

Lisaks õpilashoiule jätkavad ka muud lastele ja noortele suunatud teenused pärast aastavahetust tavapäraselt. Nõustamiskeskus, perenõuandla ja noortekeskus jätkavad tegevust oma senistes kontorites Keraval. Sampola teeninduskeskuses jätkatakse ka sotsiaaltöö ja lastekaitse ambulatoorsete vastuvõttude pakkumist lastega peredele.

Lastega perede varajased tugiteenused, nagu koduhooldus ja peretöö, koondatakse hoolekandepiirkonna ühisesse üksusesse. Kuid tsentraliseerimine ei vii talitusi keravalastest kaugemale, kuna üksuse põhjaregiooni meeskond jätkab tööd Keraval. Lisaks juhitakse hoolekandepiirkonnast tsentraalselt lastega perede rehabilitatsiooni- ja meditsiiniteenuseid, kuid teenuseid rakendatakse siiski nt. nõustamiskeskustes ja koolides.

Tööajaväliseid sotsiaal- ja kriisiabiteenuseid ning perekonnaõigusteenuseid toodetakse nagu praegugi keskselt hoolekandepiirkonnas. Kui seni on perekonnaõiguse teenused tegutsenud Järvenpääl, siis 2023. aasta algusest hakatakse toiminguid tootma Tikkurilas.

Hoolekandereform puudutab ka täiskasvanute, immigrantide, eakate ja puuetega inimeste sotsiaalteenuseid. Mingil määral liidetakse täiskasvanute sotsiaaltöö ja immigrantide teenuste üksused ja bürood, kuid Sampolas jätkub vastuvõtuteenuse pakkumine keravalastele. Sampolas ja Kerava tervisekeskuses jätkub ka 2023. aastal ilma vastuvõtuta tegutseva täiskasvanute sotsiaaltöö juhendamis- ja nõustamiskeskuse tegevus. Sisserändajate juhendamis- ja nõustamiskeskuse Topaas tegevus ei koli hoolekandepiirkonda, vaid jumalateenistus jääb Kerava linna korraldajaks.

Kerava hoolekandeosakond Helmiina, hooldekodu Vomma ja Hopehovi teeninduskeskus jätkavad hoolekandepiirkonnas eakate teenuste vallas tegevust tavapäraselt. Päevased tegevused eakatele jätkuvad ka Keraval Hopeahovi ruumides ning koduhooldus- ja töökeskuse tegevus praeguses asukohas Santaniitynkadul. Eakate ja puuetega inimeste nõustamis- ja teenindusüksuse tegevus läheb üle ja sulandub ühtseteks üksusteks eakate nõustamisteenuste ja hoolekandepiirkonna puuetega inimeste nõustamise teenuste tegevusteks.

Hanna Mikkonen. Pereabiteenuste direktor
Raija Hietikko, igapäevaelus ellujäämist toetavate teenuste direktor

Ohutusjuhi ülevaade 

Venemaa algatatud agressioonisõda Ukrainas mõjutab mitmeti ka Soome omavalitsusi. Samuti rakendame Keraval koos teiste ametiasutustega ettevaatusabinõusid. Infot leiad elanike isemajandamise ja rahvastikukaitse kohta linna kodulehelt. 

Soovitan kõigil tutvuda ametiasutuste ja organisatsioonide koostatud majapidamiste valmisolekusoovitusega. Hea ja asjaliku ametivõimude koostatud veebisaidi leiate aadressilt www.72tuntia.fi/

Kodud peaksid olema valmis häirete korral vähemalt kolm päeva iseseisvalt hakkama saama. Hea oleks, kui leiaks kodust süüa, vett ja ravimeid vähemalt kolmeks päevaks. Samuti on oluline teada valmisoleku põhitõdesid ehk teada, kust saada õiget infot häire korral ja kuidas külmas korteris hakkama saada.

Valmisoleku tähtsus on suureks abiks ühiskonnale ja eelkõige inimesele endale. Seetõttu peaksid kõik olema valmis häireteks.

Linn teavitab regulaarselt erinevates kanalites ning korraldame infotunde, kui meie turvakeskkonnas toimuvad muudatused. Siiski tahan rõhutada, et otsest ohtu Soomele ei ole, kuid linna valmisoleku korraldusmeeskond jälgib olukorda aktiivselt. 

Noorte inimeste sümptomid on märgatavad 

Keraval ja mitmetes teistes lähiümbruse linnades võib täheldada rahutust noorte seas. Noortele, umbes 13–18-aastastele, nn Teemeeste tänavajõugude kultuuri antisotsiaalsus ja vägivaldne olemus on toonud augustis ja septembris teatud piirkondades kaasa tõsiseid röövimisi. Hirm ja kättemaksuoht takistavad teistel asjassepuutuvatel noortel täiskasvanutele ja võimudele aru andmast.

Nende väikeste rühmade juhid on tõrjutud ja oma eluga toimetulekul raskes olukorras, hoolimata võimude antud abile. Linna aktiivne ekspertide rühm töötab pidevalt koos politseiga probleemi kontrolli all hoidmiseks.

Eramuühistute ja väikeelamute hoovides, ladudes ja avalikes kohtades on kevadsuvisel ajal sagenenud jalgrattavarguste kuriteod. Parim viis rattavarguste vältimiseks on ratas U-lukuga tugeva konstruktsiooni külge lukustada. Trosslukud ja ratta enda tagarattalukud on kurjategijate jaoks lihtsad. Varakuriteod on sageli seotud narkootikumidega.

Soovin kõigile head ja turvalist sügise jätku!

Jussi Komokallio, ohutusjuht

Kerava osaleb üleriigilises Astetta alemmas energiasäästukampaanias

Aste madalamal on riigiameti ühine energiasäästukampaania, mis sai alguse 10.10.2022. aasta XNUMX. oktoobril. See pakub konkreetseid näpunäiteid energia säästmiseks ja elektritarbimise tippude vähendamiseks kodus, tööl ja liikluses.

Venemaa sõjalised tegevused Ukrainas on toonud kaasa probleeme energia hinna ja kättesaadavusega Soomes ja kogu Euroopas. Talvel on elektri kasutamise ja kütte kulud erakordselt kõrged.

Kõik peavad olema valmis selleks, et aeg-ajalt võib tekkida elektripuudus. Kättesaadavust nõrgendavad näiteks pikad ja tuulevaiksed pakaseperioodid, Põhjamaade hüdroenergia toodetud elektri vähene pakkumine, elektritootmisjaamade hooldus- või töökatkestused ning Kesk-Euroopa elektrinõudlus. Halvimal juhul võib voolupuudus kaasa tuua hetkelised katkestused jaotuses. Elektrikatkestuste ohtu vähendab, kui pöörate tähelepanu oma elektritarbimise mustritele ja ajastusele.

Astetta alemmas kampaania eesmärk on, et kõik soomlased võtaksid ette konkreetseid ja kiiresti tõhusaid energiasäästumeetmeid. Omal käel elektrikasutust tasuks piirata päevatarbimise tipptundidel - tööpäeviti kella 8-10 ja 16-18 - elektriseadmete kasutamise ja laadimise ümber ajastamise teel teisele. aega.

Linn kohustub rakendama järgmisi energiasäästumeetmeid

• linna omandis olevate soojade ruumide sisetemperatuurid on reguleeritud 20 kraadi peale, erandiks on tervisekeskus ja Hopehovi, kus sisetemperatuur on 21–22 kraadi ringis.
• ventilatsiooni tööajad on optimeeritud
• viiakse läbi energiasäästumeetmeid, nt. tänavavalgustuses
• maapealne bassein suletakse tuleval talvehooajal, mil seda ei avata
• lühendada ujumissaali saunades veedetud aega.

Lisaks suhtleme regulaarselt ja suuname oma töötajaid ja vallaelanikke Keravan Energian Oy-ga energia säästmiseks koostööd tegema.