Võõrliigid
Foto: Terhi Ryttari/SYKE, Soome liigiteabe keskus
Võõrliigid viitavad loodusesse mittekuuluvale liigile, mis ilma tahtliku või tahtmatu inimtegevuseta poleks saanud oma elupaika levida. Kiiresti levivad võõrliigid põhjustavad palju kahju nii loodusele kui ka inimesele: võõrliigid tõrjuvad välja kohalikke liike, raskendavad tolmeldavate putukate ja liblikate toidu kättesaamist ning haljasalade harrastuslikku kasutamist.
Soomes levinumad ja tuntumad võõrliigid on harilik lupiin, harilik roos, hiidpalsam ja hiidpiip, samuti tuntud aiakahjur hispaania küpress. Nendele võõrliikidele kehtib ka seadusest tulenev riskijuhtimise kohustus.
Osaleda või korraldada külalisspordiüritusi
Võõrliikide tõrje on maaomaniku või krundi valdaja kohustus. Linn tõrjub võõrliigid talle kuuluvatelt maadelt. Linn on oma tõrjemeetmed suunanud kõige kahjulikumatele võõrliikidele, sest näiteks laialt levinud hiidpalsami või lupiini tõrjeks linna ressurssidest üksi ei piisa.
Linn julgustab elanikke ja ühinguid korraldama võõrliikide vestlusi, mille abil saab peatada võõrliikide levikut ning hoida loodust koos mitmekesise ja meeldivana. Kerava keskkonnakaitseühing korraldab igal aastal mitmeid võõrliikide vestlusi, kuhu on oodatud kõik soovijad.
Hispaania teo tõrjumiseks on linn toonud kolm tigude pesakonda piirkondadesse, kus on avastatud kõige kahjulikumad hispaania teod. Tegude puistangud asuvad Virrenkulmas Kimalaiskedo pargiala lähedal, Sompios Luhtaniituntie haljasalal ja Kannistos Saviontaipale Kannistonkatu lähedal. Täpsemad prügi asukohad leiate allolevalt kaardilt.
Võõrliikide tuvastamine ja nendega võitlemine
Võõrliikide väljaselgitamine on oluline selleks, et osataks võidelda õigete liikide vastu ja tõkestada tõhusalt võõrliikide levikut uutele aladele.
-
Nägus punane mänd on loodusesse levinud aedadest ja õuedest. Lupiin tõrjub välja niidu- ja tarnataimed, mistõttu on liblikatel ja tolmeldajatel toidu kättesaamine raskendatud. Lupiini likvideerimine nõuab püsivust ja tõrjetöö võtab aastaid.
Lupiini levikut saab vältida, kui lupiine enne nende seemnete küsimist niita või korjata. Oluline on niitmisjäätmed ära viia ja segajäätmetena ära visata. Üksikuid lupiine saab ükshaaval koos juurtega maa seest üles kaevata.
Lisateavet valge männi tõrje kohta leiate veebisaidilt Vieraslajit.fi.
Fotod: Jouko Rikkinen, www.vieraslajit.fi
-
Hiidpalsam kasvab kiiresti, levib plahvatuslikult ning katab niidu- ja nõmmetaimi. Hiidpalsam rohitakse hiljemalt õitsemise alguses ning rohimist võib jätkata sügise lõpuni. Üheaastase väikesejuurse taimena eraldub hiidpalsam oma juurtega kergesti maapinnast. Koristustöödeks sobib väga hästi ka hiidpalsami tõrje rohimisega.
Selgelt piiritletud taimestikku võib niita ka maapinna lähedalt 2-3 korda suvel. Niidetud, välja juuritud ja mulda või komposti jäetud võrsed võivad jätkata lillede ja seemnete tootmist. Seetõttu on oluline umbrohtunud või niidetud taimejäätmetel silm peal hoida, et vältida uute juurdekasvu.
Tõrje seisukohalt on kõige olulisem vältida seemnete arenemist ja mulda sattumist. Väljajuuritud taimejäätmed tuleb enne kompostimist kuivatada või jäätmekotis lagundada. Väikeses koguses taimejäätmeid saab hävitada segajäätmetena, kui taimejäätmed on suletud kotti. Taimejäätmed saab toimetada ka lähimasse jäätmejaama. Kui külvavaid isendeid sündida ei lasta, kaob taim paigalt väga kiiresti.
Lisateavet hiiglasliku palsamikontrolli kohta leiate veebisaidilt Vieraslajit.fi.
foto: Terhi Ryttari/SYKE, Soome liigiteabe keskus
-
Aedadest on loodusesse levinud hiiglaslik piip. Hiigeltorud monopoliseerivad maastikku, vähendavad elurikkust ja suurte ladestustena takistavad alade rekreatiivset kasutamist. Hiigelpiip on ka tervisele kahjulik. Kui taimne vedelik reageerib päikesevalgusega, võivad nahal tekkida tõsised põletushaavadele sarnased nahasümptomid, mis paranevad aeglaselt. Lisaks võib isegi taime läheduses viibimine põhjustada õhupuudust ja allergilisi sümptomeid.
Hiigeltoru likvideerimine on töömahukas, kuid võimalik ning tõrjet tuleb teha mitu aastat. Kahjuliku taimevedeliku tõttu tuleb hiiglaslike torudega võideldes olla ettevaatlik. Kõrvaldamine peaks toimuma pilvise ilmaga ning olema varustatud kaitseriietuse ning hingamis- ja silmade kaitsega. Kui taimevedelik satub nahale, tuleb piirkond kohe seebi ja veega maha pesta.
Kahjuritõrjetöödega tuleks alustada kohe mai alguses, kui taimed on veel väikesed. Oluline on vältida taime külvamist, mida saab teha õie ära lõikamisega või taimed musta paksu, valgust mitteläbilaskva plastiku alla katmisega. Samuti saab niita hiigeltoru ja välja juurida nõrgad istikud. Lõigatud taimed saab utiliseerida põletades või viia need jäätmekottides jäätmejaama.
Linna piirkondades tegelevad hiigeltoru ennetamisega linnatöötajad. Teatage hiiglaslikest torude vaatlustest e-posti teel kuntateknisetpalvelut@kerava.fi.
Lisateavet hiidhaugi vastase võitluse kohta leiate veebisaidilt Vieraslajit.fi.
Fotod: Jouko Rikkinen, www.vieraslajit.fi
-
Kurturusu kasvatamine on keelatud alates 1.6.2022. juunist XNUMX. Kibuvitsamarjade kontrollimine nõuab aega ja visadust. Väikesed põõsad saab maast välja tõmmata, suuremad tuleks esmalt oksakääride või laastussaega kuni aluseni maha lõigata ja siis juured maa seest välja kaevata. Lihtsam viis skorbuudi roosist vabanemiseks on lämbumine. Kibuvitsa kõik rohelised võrsed lõigatakse maha mitu korda aastas ja alati pärast uute võrsete sündi.
Murtud oksad võib jätta põõsa juure puhkama. Rohimist jätkatakse mitu aastat ja aeglaselt 3-4 aastaga on põõsas täiesti surnud. Kurturusroosist aretatud aedkurtuur ei ole kahjulik võõrliik.
Lisateavet kuivanud roosi tõrje kohta leiate veebisaidilt Vieraslajit.fi.
Fotod: Jukka Rikkinen, www.vieraslajit.fi
-
Hispaania tigude vastu võitlemist on kõige parem teha koos kogu naabruskonnaga, sel juhul saab nendega võidelda laiemal alal.
Kõige tõhusam on hispaania sarvikute tõrje kevadel, enne kui talvitunud isendid on jõudnud muneda, ja pärast vihma õhtuti või hommikul. Tõhus tõrjeviis on teod ämbrisse koguda ja valutult tappa kas keevasse vette või äädika sisse kastes või teopea pikuti sarvede vahele lõigates.
Hispaania tigu ei tohiks segi ajada hiidtiguga, kes ei ole kahjulik võõrliik.
Lisateavet Hispaania horneti tõrje kohta leiate veebisaidilt Vieraslajit.fi.
Fotod: Kjetil Lenes, www.vieraslajit.fi
Teatage külalisliigid
Kesk-Uusimaa keskkonnakeskus kogub Keravalt võõrliikide vaatlusi. Vaatlusi kogutakse eelkõige hiidmugula, hiidpalsami, katkujuure, karuputke ja hispaania syretana kohta. Liigi vaatluskohad märgitakse kaardile ning samal ajal täidetakse info vaatluskuupäeva ja taimestiku ulatuse kohta. Kaart töötab ka mobiilis.
Võõrliikide vaatlustest saab teatada ka üleriigilisse võõrliikide portaali.
Linn osaleb 2023. aasta Solo Talks ja KUUMA vieras projektis
Võõrliikidega võitleb Kerava linn ka osaledes 2023. aasta Soolojuttudes ja projektis KUUMA vieras.
Üleriigiline Solotalkoot kampaania kestab 22.5. maist 31.8.2023. augustini 2023. Kampaania julgustab kõiki osalema võõrliikide vastases võitluses osalevate linnade poolt määratud aladel. Täpsemat infot Kerava talkide kohta annab linn XNUMX. aasta mais. Lisateavet Solotalksi kohta leiate aadressilt vieraslajit.fi.
Projekt KUUMA vieras töötab Kerava, Järvenpää, Nurmijärvi, Mäntsälä ja Tuusula piirkonnas. Projekti eesmärk on tõsta valla töötajate, elanike ja õpilaste teadmisi ja teadlikkust võõrliikidest ning innustada inimesi kaitsma oma kohalikku keskkonda. Projekti eestvedaja ja rahastaja on Kesk-Uusimaa Keskkonnakeskus.
Projektiga korraldatakse muuhulgas erinevaid võõrliikide vastase võitlusega seotud üritusi, millest ürituste toimumise ajale lähemalt teavitatakse ka Kerava linna kodulehel. Projekti KUUMA vieras loe lähemalt Kesk-Uusimaa keskkonnakeskuse kodulehelt.