Loomad

Kesk-Uusimaa keskkonnakeskuse veterinaarhooldusüksus vastutab kodu- ja olmeloomade põhiveterinaarteenuste eest kontori- ja valveajal. Veterinaaramet asub Tuusulas Sula linnaosas aadressil Majavantie 10. Veterinaarteenused on mõeldud Kerava, Järvenpää, Tuusula ja Nurmijärve elanike koduloomadele.

Valveaeg

Tööpäeviti 15:08-15:08, nädalavahetustel P 0600:14241-Esmaspäev XNUMX:XNUMX ja pühadel. Loomaarsti saate helistada telefonil XNUMX XNUMX.

Pärast kõne suunamist hädaabioperaatorile võetakse helistajalt telefoniarvega seoses lisaks kohtvõrgu- või mobiiltelefonitasule ka minutipõhine tasu.

Kohtumine

Tööpäeviti kell 8.00-10.00 tel 040 314 3524 või 040 314 4748.

Keravalt lahtiselt leitud kassid, koerad ja muud lemmikloomad saab viia loomakaitsekeskusesse ja Hoitola Onnentassuu Riihimäki. Leitud loomi hoitakse territooriumil 15 päeva pärast leidmist.

Loomakaitse

Kerava linnapiirkonna munitsipaalloomakaitse järelevalve, juhendamise ja hariduse eest vastutavad Kesk-Uusimaa keskkonnakeskuse loomaarstid. Kontrollimine toimub teadete alusel. Lisaks tehakse regulaarselt kontrolle loomakaitseseadusega nõutud objektidel.

Loomakaitseteateid ja kahtlustatava loomade ebaseadusliku sisseveo teateid saab saata e-postiga: elainsuojelu@tuusula.fi

Kiireloomulistel juhtudel pöörduda kontrollveterinaararsti poole tel 040 314 4756.

Kui leiate surnud lemmiklooma, andke oma leiust teada leitud loomade varjupaika Onnentassuu, kuna tõenäoliselt vajab lemmiklooma omanik teavet oma lemmiklooma kohta.

Kui lemmikloom sureb, võib looma kas tuhastada või matta.

Toiduameti kodulehelt leiate juhised surnud lemmiklooma matmise ja tuhastamise kohta.

Koera või kassiga kokku kukkudes tuleb vigastatud looma aidata. Abivajava looma hülgamine on seaduse järgi kuritegu (ELS § 14). Kui sõidate loomaga avariisse koos koera või kassiga, peatage auto turvalises kohas. Lemmiklooma ei tohi surmata, kuid eutanaasia otsuse teeb alati loomaarst või politsei. Surnuna näiv loom võib olla halvatud või muserdatud kuni liikumatuseni. Loomal on aga hea võimalus paraneda, kui loomaarst saab teda ravida.

Võtke ühendust veterinaararstiga (Kesk-Uusimaa Keskkonnakeskus)

Kesk-Uusimaa piirkonnas suuremate metsloomade, näiteks hirvedega sõidetavast Kolarist tuleb teatada Kesk-Uusimaa ulukimajanduse ühingule tel 050 3631 850.

Loomakaitseseadus kohustab abistama vigastatud looma. Lähim metsloomi raviv loomahaigla Keraval on Korkeasaari metsloomade haigla, tel 040 334 2954 (loomaaia lahtiolekuaegadel). Looma abivajaduse tagamiseks saab ka metsloomade haiglast täiendavaid juhiseid.

Häirekeskusele 112 saate helistada, kui:

• loom on inimestele ohtlik või põhjustab korrarikkumist.
• see puudutab kiireloomulist loomakaitseküsimust, näiteks praegu toimuvat loomade julmust.
• kui puutute kokku tõsiselt vigastatud loomaga.
  Linna äärelinnas metslooma nähes pole paanikaks põhjust ega helistada häirekeskusesse.
  Kui loom on kohas, kust ta ise välja ei pääse, saab abi paluda päästeteenistuse olukorrakeskusest. Kesk-Uusimaa päästeteenistus tegutseb Kerava piirkonnas ning olukorrakeskus (klienditeenindus) on kättesaadav telefonil 09 8394 0000.

Metsloomapojad võivad tunduda hüljatuna, kuid tõenäoliselt jälgib ema olukorda lähedal ja naaseb pärast inimese lahkumist poega. Näiteks võivad rusak tibud üksinda oma kohtades kükitada, kuigi nad pole hädas. Ärge puudutage loomi ilma asjatundja juhisteta, sest inimene võib metsloomadele nende ellu sekkudes kahju tekitada. Pärast looduses hüljatuna näiva tibu leidmist on oluline küsida eksperdilt täpsemaid juhiseid.

Nõustamisabi saab Pealinna piirkonna Loomakaitse Liidust, hädaabitelefon. 045 135 9726.

Kui leiate väikese metslooma surnuna, saate selle koos tavajäätmetega ära visata. Hoolitse aga oma käte kaitsmise eest kaitsekinnastega, sest metsloomadel on haigusi, mis võivad edasi kanduda inimestele ja lemmikloomadele. Looma karv võib sisaldada näiteks kuivanud eritist, mis põhjustab nakkusohtu. Vajadusel võib pöörduda ka Kerava munitsipaaltehnoteenistusse, sel juhul annab linn looma käsutusse.

Suure metslooma leidmisel võtke ühendust Kesk-Uusimaa keskkonnakeskuse kontrollveterinaararstiga tel 040 314 4756.

Pöörduge kontrollveterinaararsti poole ka siis, kui leiate samast piirkonnast mitu surnud looma. Seejärel hindab järelevalvet teostav veterinaararst, kas tegemist võib olla mõne nakkava loomahaigusega, näiteks linnugripiga.

Linn võitleb igal aastal avalikes kohtades rottidega. Kahjulike loomade hävitamine elamupiirkonnast on tervisekaitseseaduse kohaselt kinnistu omaniku või valdaja kohustus. Kui elamurajoonis on märgata palju rotte, võib probleemist teatada Kesk-Uusimaa Keskkonnakeskuse keskkonnatervise osakonnale (tel 09 87 181, yaktoimisto@tuusula.fi).

Keskkonnatervis saab vajadusel hinnata, kas ühepereelamute, ridaelamute või kortermajade piirkonnas on nii palju rotte, et need võivad terviseprobleeme tekitada. Sel juhul on terviseinspektoril võimalik külastada märgitud kohta koos ülevaatusega, et hinnata terviseohtu ja vajadusel teavitada piirkonna elanikke suurenenud rotiprobleemist või nõuda kinnistult abinõude rakendamist rotiprobleemi lahendamiseks.

Rottidega võitlemisel on oluline ennetamine. Kinnistu jäätmekäitlus peab olema korraldatud nii, et köögibiojäätmeid sisaldavasse jäätmemahutisse või kompostrisse ei pääseks rotid ega muud loomad. Samuti peaksite lõpetama lindude toitmise, kui piirkonnas on rotte. Rotiprobleemi ärahoidmiseks ei tohiks ka lindude toitmist kunagi korraldada otse maapinnalt.

Hiiri ja rotte saab peibutussöödaga hävitada. Tapmislõksud peavad olema piisavalt tõhusad, et püütav loom ei kannataks. Püünis tuleks asetada nii, et see ei kahjustaks teisi ja seda tuleks iga päev kontrollida. Püünist ei tohi käsitseda paljaste kätega, sest inimese käte lõhn võib närilised püünisest eemal hoida.

Kui ükski teine ​​meetod rotiprobleemiga võitlemiseks ei aita, peate kasutama näriliste tõrjevahendeid. Mürgi kasutamine on aga viimane võimalus näriliste hävitamiseks. Mürgitamise õigus on ainult professionaalidel. Näriliste mürgid on ohtlikud teistele imetajatele ja lindudele, kui nad saavad mürki süüa, ja seetõttu asetatakse näriliste mürgid alati kaitstud söödakastidesse. Rottide mürgitamist tohib teha ainult kahjuritõrjeharidusega professionaal, et mürgitus saaks ohutult toimuda.