Perepäevahoid

Perepäevahoid on hooldaja enda kodus korraldatav hooldus ja õpe. See on individuaalne ja kodune ravivorm, mis sobib eriti hästi väikestele ja nakkustundlikele lastele.

Perepäevahoid on osa alusharidusest, mida võib ellu viia omavalitsus või eraviisiliselt. Perepäevahoid lähtub alushariduse eesmärkidest. Perepäevahoidjad planeerivad ja viivad ellu oma tegevusi vastavalt oma rühma laste vanusele ja vajadustele koostöös laste eestkostjatega.

Perepäevaõde võib alaliselt hooldada kõiki oma lapsi, sealhulgas nelja alla kooliealist täiskohaga last ja viiendat osalise koormusega eelkooliealist last. Perepäevahoidu taotlemine toimub Hakuhelmi teenuse kaudu.

Kui laps on saanud alushariduse koha perepäevahoiust, peab eestkostja koha vastu võtma või tühistama. Perepäevahoiu juhendaja võtab vanematega ühendust, et leppida kokku esmane vestlus. Pärast seda algab uue raviasutusega tutvumine.

Perepäevahoiu tagavarahooldus

Laps läheb kokkulepitud varukohta, kui enda perepäevahoidja ei saa lapse eest hoolitseda näiteks haiguse või puhkuse tõttu. Igale lapsele määratakse alternatiivne lastehoid, mida ta saab soovi korral enne asendushoidu külastada. Munitsipaal- ja eraperepäevahoiu tagavarahooldus korraldatakse päevakeskustes.

Omavalitsuse perepäevahoid

Munitsipaalperelastehoius määratakse klienditasud samadel alustel kui lasteaias. Munitsipaalperepäevatöötaja on Kerava linna töötaja. Loe lähemalt klienditasude kohta.

Perepäevahoiu ostuteenus

Ostuteenuse perepäevahoius võetakse laps munitsipaalharidusõppesse, mille puhul saab ta valla alushariduse soodustusi. Perepäevahoiu juhendaja töötab koos teenust ostva perepäevatöötajatega, hoides regulaarselt kontakti ja koolitusi.

Linn ostab sellises olukorras hoolduskoha eraisikust perepäevahoiuteenuse osutajalt. Olukordades, kus Kerava linn ostab hoolduskoha eraperepäevahoiuteenuse osutajalt, on kliendi alushariduse tasu sama suur kui munitsipaalperepäevahoiul.

Perepäevahoiu osutajaks võib olla ka eraisik, kes on sõlminud lapse vanemaga vähemalt kuuajalise lepingu lapse hooldamiseks. Sel juhul saab eestkostja korraldada lapse hooldamise, palkades hooldaja ka enda koju. Toetuse ja mis tahes munitsipaallisa maksmisega tegeleb Kela otse hooldajale.

Kui hooldaja töötab lastega pere kodus, on tööandjaks lapse vanemad, kes sel juhul hoolitsevad tööandja seadusest tulenevate kohustuste ja maksete eest ning teostavad järelevalvet tegevuse üle. Valla roll on määrata kindlaks erahooldustoetuse maksmise tingimused. Kela vajab erahooldustoetuse maksmiseks valla kooskõlastust.

Kui eestkostja palkab oma koju hooldaja, siis taotlevad lapse vanemad ja valivad sobiva inimese ise.